Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid | Reisikirjad | Paadimatkad

Autoga...


SulevNurme.org

 

...on hea reisida. Eeliseid on palju. Ma ei mõtle siin karavaniga reisimist - mis on omaette asi, vaid sõiduauto või väikebussiga, on ja off road. See on vabadus minna sõltumata lennukipiletitest ja hotellidest ning, võrreldes seljakotiga või rattaga käimisega, jõuab vaadata oluliselt rohkem - kui eesmärgiks on näha ja õppida. Muidugi, seljakoti või jalgrattaga on elamus vahetum, kuid autoga minnes ei takista miski vahepeal ratast kokku panna või seljakotti selga panna. Ja mis seal salata - autoga on ka mugav - oled omas mullis, kulged minevikust tulevikku ja vaatad läbi tuuleklaasi möödavilksatavat olevikku vaid nendest tahkudest, mis millegipärast võlub. Kui täna siin üle viskab, keerad vaid süüte sisse ja oled homme seal... Kui veel võtta selline kombo: auto+stealth-camping - on vabadus teha ja olla kus tahad. Loomulikult see eeldab enda poolt ka vastutustundlikkust. Niiviisi käies olen läbi elanud väga ilusaid laagriõhtuid tegelikult uskumatutes laagripaikades. Alati jääb ka risk sattuda autoõnnetusse, langeda autovaraste ohvriks või veab alt auto ise - olen need asjad oma reisidel ka kõik üle elanud ja võin kinnitada, et - nii lihtsalt vahel läheb; mis siis teha - sama võiks juhtuda ka siin Tartus, ka siis, kui mitte kuhugi reisida.
 
Mõni aeg tagasi plaanisid tuttavad autoga matkama minna. Rääkisime ja jutu sees tuli välja, kui palju nüansse autoga reisimisega seoses tuleb läbi mõelda, eriti, kui tahetakse minna Euroopast välja. See ajendas siia üles panema pisut infot, mis aitab reisiks ette valmistuda. Eks kõik see info on ju netis üleval, kuid selle ülevaatamiseks kulub omajagu aega. Niisiis mõtlesin ühel õhtul, mida ühe "metsikuma" autoreisi plaanimisel läbi mõtlema peab ja panin kirja hulga märksõnu, mis enne ja peale reise või reiside ajal teemaks on olnud. Lisasin tekstide juurde ka viiteid netist. Loomulikult ma ei arva, et siia kirjapandu oleks mingi ennekuulmatu - nägematu õpetus või ainuõige lähenemisviis autoga reisimisele - matkamisele või reisimisele üldse. Kes on käinud, see teab ju isegi, pigem maksaks võtta siin jagatut kui vana peeru katset kuidagi kogukonnale kasulik olla mõtete jagamisega, mis tulenevad oma piskust kogemusest.

Niisiis... enne reisile minekut...


Lõpetuseks palve, kui leiate mõne surnud lingi, siis palun andke märku: info[ät]sulevnurme.org.

 

| Menüü |

 

Enne reisile minekut...


Menüü | Autoga... | Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid | Reisikirjad | Paadimatkad

Reisi/matka planeerimisest Online kaardid reisi planeerimiseksTripomatic EL kodaniku reisiinfo

SulevNurme.org

 

...tuleb mõelda mitmetele asjadele. Arvatavasti põhiline on see, et tuleks enesele aru anda, kas see reisimisviis ikka sobib. Teine asi on reisimise stiil ning eesmärk - on see reis, matk, pereüritus, kultuurireis, ekspeditsioon vm. Eesmärgist sõltub ju ka see, kui raskeks/kergeks reis kujuneb. Kolmas kindlasti on eelarve - kui palju saate ja kuipalju on mõistlik reisi sisse raha panna. Ka ajal on oma roll - Eestist Portugali ja tagasi sõites kulub sõidule lisanädal. Erineva eesmärgiga reisid on kõik autoga teostatavad, kuid mõnel juhul on ka paremaid võimalusi. Nii näiteks minnes põhjalikult ühte suurlinna avastama - näiteks Roomat või Pariisi - ei ole tegelikult autol mingit mõtet: kohapealt leiab ideaalse metroo jm linnatranspordi, mis on palju paindlikum, kui autoga ringikolistamine ja lakkamatu parkimiskoha otsimine. Samuti, kui on plaan valdavalt vaid rannas peesitada pole autol mõtet. Võib-olla tasub mõelda auto asjalikkuse osas ka siis, kui sihtkohad asuvad üksteisest väga kaugel - lennuki või rongiga neid võttes võib asi olla pisut mugavam, kiirem ja mõnikord ka odavam.

 

Niisiis on vaja kodutööna mõelda alati:
 

 

Olulisem seejuures on panna paika sihtkoht, marsruut, reisi idee. Sellest saab tuletada juba autoreisi puhul järgnevad vajalikud asjad: kilometraaž ja peatused (ma ei mõtle siin pissipeatusi teel - kuigi ka need, kui neid palju on, hakkavad mingil ajal asju mõjutama vaid külastatavad huvipunktid). Nii saab panna paika orienteeruva ajakulu (vt täpsemalt). Järgmisena tuleb välja mõelda, palju aega kulub peatustes, palju on orienteeruv kilometraaž päevas. Nii saadakse orienteeruvad piirkonnad, kus ööbimised teha. Kui ööbitakse metsikult, siis algse mõttetöö baasil sellest piisab, kui plaanitakse hotellides või kämpades, siis tuleks veel pisut netitööd teha ja otsida täpsemalt valitud piirkondade ööbimisvõimaluste kohta. Ka teeremontidega tasuks end kurssi viia, sest sattudes pikale remondis lõigule võib aega kaotada palju. Teeolude kohta saab infot...
 

Eesti: http://www.tarktee.ee/

Euroopa: http://europerides.com/rideblog http://www.nor-truck.de/trafic_and_weather.htm

Aafrika: http://www.amend.org

USA: https://www.fhwa.dot.gov/trafficinfo/

Kanada: http://www.th.gov.bc.ca/

Austraalia: https://www.racv.com.au

 

Vt rohkem...

 

See kõik tehtud, saab suurusjärguna öelda, palju kulub aega ning palju kulub raha autole marsruudi läbimiseks. Seejuures väga lihtne valem on selline:

km arv x 0,3...0,4 eurot

See sisaldab siis üldiselt kütust ja muid kulutusi autole (kojamehevedelik, õli, rehvide kulumine jne). Kui on teada ka ööbimiskohtade kohta info (a la piirkonnas on 7 hotelli, mille öö hinnaklass on 25...50 eurot), siis saabki paika reisi baashinna. Palju persooni kohta kulub sõltub seltskonna suurusest. Otsuse tegemiseks baasil, kas asi on rahaliselt või ajaliselt vastuvõetav, sellest infost piisab. Muidugi on veel mitmeid asju, millele tuleb lisaks mõelda ja osade peale neist ei saagi enne tulla, kui asi asjaks läheb (viisakulud, kindlustus, tee- ja sillamaksud jne). Kindlasti on ka üks olulisimaid tegureid reisi õnnestumiseks seltskond, kellega minna. Reisikaaslastel peaks olema tripist ühine arusaam, jaotaud ülesanded ning mingid reeglid (sõidugraafik, ööbimis- ja sihtkohtade valik, kui telgitakse, siis mis ja kuidas toimub laagris jne) enne minekut paika pandud - muidu läheb asi nässu. Ja - keegi peab asja vedama. Mida konkreetsem on korraldus ja mida korralikum eeltöö on külastatavate sihtkohtade kohta tehtud, seda kindlam on, et asi läheb korda.

Kui plaan on kindel, siis minekust tuleks teavitada oma tuttavaid, lähedasi ja anda teada, et kuhu minnakse, kuidas ja millal tullakse ja jätta oma kontaktid - puhuks, kui mingi jama on. Ja siis tuleb oma plaaniga
minna konkreetsemaks. Ja oleks hea enne Eesti Välisministeeriumis end registreerida, eriti kui on plaanis Euroopast välja minna, registreerimise vormi leiab siit: https://rakendused.vm.ee/eelregistreerimine/


| Menüü |

 

 

Reisi / matka planeerimisest...

 

http://www.matkajuht.ee/et/matka-korraldamine/

http://www.autocamp.ee/reisi-planeerimine.html

http://www.karuandres.com/matkamine/abiks-matka-planeerimisel/matka-planeerimine/

http://reisiajakiri.gomaailm.ee/valesti-planeeritud-matka-hind-on-korge/

https://zombitrippers.wordpress.com/matkatarkused/teekonna-planeerimine-ja-kaardid/

http://hetked.ee/reisi-planeerimine-10-soovitust-mida-teha-enne-reisi/

http://hetked.ee/odavalt-reisimine/

http://hetked.ee/seljakotiga-reisimine-ehk-backpacking-40-vajalikku-nippi/

http://autotraveler.ru/

http://www.tripadvisor.com/

http://www.tripomatic.com/

 

 

Sihtkohad, teede valik...


Menüü | Autoga... | Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid | Reisikirjad | Paadimatkad

Maanteeinfo Online kaardid

 

SulevNurme.org

 

Kui marsruut jämedalt on paigas, tuleb hakata seda läbi timmima. Ma ise olen viimasel ajal teinud nö roadbooki - trippi päevhaaval kajastava bulla, kus on sees alljärgnevad asjad...

 

  • päeva sihtkohad koos koordinaatidega / parklate koordinaatidega;

  • sihtkohas olemiseks kuluv orienteeruv aeg;

  • sihtkohtade vaheline optimaalne teed (teenumber) ja vahemaa (km), vahemaa läbimiseks kuluv orienteeruv aeg;

  • teel tehtavateks lühipeatusteks kuluv aeg;

  • ööbimiskohtade koordinaadid (kui pole metsikut telkimist või valikut mitme erineva kämpa/hotelli vahel);

  • info sihtkohtade ja ööbimiskohtade kohta.

 

Niiviisi päev-päevalt asi läbi käies saab kilometraaži ja ajakulu üsna täpselt paika. Kasutada võib mistahes kaardirakendusi, millega teid ja vahemaid saab mõõta. Samas ei ole see suur töö ka lihtsalt teeatlase taga, arvestada võib liikumiskiiruseks kiirteel 90-120 km/h, muudel teedel heal juhul 70-80 km/h. Edasisaamine sõltub ka peatustest - elu näitab, et üle 2 tunni jutti autos loksuda on vastik. Teisalt ei saa marsruuti väga jäigalt paika panna, sest siis kaob ära vabadus võtta teel aega maha, kui teel soov selleks tekib. Seepärast näiteks on stealth-telkimisega tripp alati palju rohkem paindlikum, kui eelbronnitud ööbimiskohtadega käimine. Aga - see on maitse küsimus. Üldjuhul võiks päevast kilometraaži planeerida nii, et kusagile kaugele sihtpunkti tuimalt kohalesõiduks läbitakse sõltuvalt teede omapärast 800-1500 km ööpäevas. Ent kohapeal seigeldes tuleks võtta mitte eriti üle 150-200 km päevas, et autost ikka välja ka saaks. Raskel maastikul, kui enamus teid on pinnase või kruusakattega, võiks arvestada mõnusaks päevateeks isegi vähem juhul, kui autost vahepeal väljas käiakse. Seega - näiteks Eestist on Portugali võimalik ära sõita 2-4 päevaga, kuid sama tempo kohapeal on täiesti vastuvõtmatu - Portugali normaalseks põhjast-lõunasse läbimiseks nii, et midagi näeks, võiks plaanida paar nädalat.  Üldiselt Euroopas enam piire ei ole, kuid kui plaan minna autoga EL-st välja, lisanduvad veel ka piiripunktid, mis sõidukiiruse alla võtavad, samuti ei saa igast punktist alati üle.

 

Teekonna plaanimisel tuleb arvestada kindlasti tee-, tunneli ja sillamaksudega. Paljudes riikides on kiirteed tasulised ja kohati päris soolase hinnaga. Näiteks Itaalia põhjast-lõunasse läbimine mööda kiirteid maksab peaaegu 100 eurot, Prantsusmaa läbimine mööda lõunarannikut ligikaudu 120 eurot jne. Üldjuhul Google Maps, kaardiäpid, navisedamed, veebipõhised teeplannerid ja spetstarkvara nagu MS Autoroute "teavad", millised on maksulised teed, ent alati tasuks seda sihtkoha või läbisõidetavate riikide teeinfost üle vaadata. Tasuliste teedega seoses, kui neid kasutada (ja vahel on lihtsalt vaja seda teha) tuleb eelnevalt selgeks teha, kuidas konkreetses riigis teemaksu korjatakse. Näiteks Slovakkias, Tšehhis, Austrias, Šveitsis, Ungaris ja veel mõnes riigis tuleb osta vinjett ja see kinnitada klaasile. Kui tulega riigist läbi sõita, võib juhtuda, et vahele ei jää ning selle võrra võidab, kuid kiirteeäärsetes tanklates kontrollitakse suhteliselt valvsalt ja on ka automaatkontroll teedel, mistõttu see kokkuhoid võib kalliks minna. Minul on Austriast kogemus: hoidsime 7 euri vinjeti pealt kokku ja kaotasime trahviga selle eest 120 eurot. Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja veel mõnedes riikides on tee ääres maksuputkad - mööda sõita neist ei õnnestu, maksta saab enamasti kaardiga või sularahas. Info tasuliste teede, sildade ja tunnelite kohta Eesti keeles saab Autoklubi lehelt: http://www.autoclub.ee/tasulisedteed.php


Üldiselt on, vähemalt Euroopas, teada ka remondis olevad teelõigud, kus kiirus on piiratud või liiklus ümber suunatud. Ka selles osas võiks kodutöö ära teha ja probleemsed lõigud ümber mängida. Lihtsaim viis seda teada saada on vaadata maanteeinfot sihtkohariikides. Seda infot jagavad ka mõned online teeplannerid (nt Google Map Live Traffic).

Kui on plaanis näiteks kohapeal matkata jalgsi või on kobaras palju objekte, mida vaadata (linnad), siis ei ole mõtet neile päevadele mingit sõitu enam planeerida - väsitab liiga. Nt kui on homme plaanis Rooma, siis võiks täna õhtuks jõuda mõnda linnakämpasse, end sinna paika sättida ja järgmisel päeval autot rahumeeli kämpasse jättes minna linna vaatama. Õhtul pole laagriga muret ja pole vaja päev otsa muretseda parkimise ning autost varastamise pärast. Kuna ajaline jõudmine sõltub staudest teedel, teeremontidest, piirijärjekordadest, autoriketest ja millest kõik veel, siis tuleks marsruut juba ette kavandada nii, et see võimaldaks maksimaalset paindlikkust nii sihtkohtade vahelejätmisel kui juurdevõtmisel - see omakorda tähendab aga sihtkohtade taustaga enese väga head kurssi viimist. Alati on mõnusam, kui ei pea kupatama - see tähendab seega pigem vähem sihtkohti ja rohkem aega olemiseks - millised on siis iganes eemärgid sihtkohtades.
 

| Menüü |

 

 

Maanteeinfo

 

Maanteeameti teeinfo (Eesti)

Euroopa... trafficineurope.eu

Teeinfo riikide kaupa Euroopas... europerides.co

Euroopa kiirteed

International E-Road Network

Teeremont Euroopa teede

Google Mobile Traffic Europe

Tasulised teed Euroopas...Autoclub.ee

Teemaksud Euroopas

Euroopa liiklusinfo (piirangud, juhtimisõigus jms)

Austraalia maanteeinfo

Islandi maanteeinfo

USA maanteeinfo

Kanada maanteeinfo

Mehhiko tasulised teed

Venemaa online maanteede kaart

Venemaa tasulised teed, maanteeinfo

Valgevene tasulised teed, teemaksud

Autoreisimine Marokos

Autoreisimine Türgis

Uus-Meremaa maanteeinfo

Lõuna-Aafrika Vabariigi maanteeinfo

Trails over the world (GPS... Wikiloc)

 

Täieneb....

 

 

Online kaardid abiks reisi planeerimiseks

 

http://www.viamichelin.com/

http://routes.tomtom.com

http://www.theaa.com/route-planner

http://www.rac.co.uk/route-planner

http://www.mapquest.com/routeplanner/

http://www.plotaroute.com/routeplanner

Google Maps

Jandex Maps (ru)

Alltrails.com (matkarajad)

 

Milline auto on reisimiseks hea...


Menüü | Autoga... | Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid | Reisikirjad | Paadimatkad

Rendiauto | Autorendifirmasid

SulevNurme.org

 

Niisiis, milline auto rentida?...

  • ...auto, mis tüübilt vastab reisi eesmärgile (... a la - asfaldile ei ole maasturit vaja)

  • optimaalne kohtade arv ja suurus (olgu pigem koht-paar üle, kui kasutada mõnd pagasniku nö lapsetooli)

  • tehniliselt korras (st - enne reisi üle vaadatud, õlid vahetatud, rehvid kontrollitud, valitud vastavalt arvatavatele teeoludele, käsipidur töötab jms)

  • parajalt ruumi - kõigil reisijatel ruumi mugavalt istuda, sh ruumi jalgadele, paras istmete vahe; piisav pagasiruum;

  • tekstiilistmed - kunstnaha peal, eriti soojades riikides, on väga vastik istuda;

  • kliimaseade (just soojades riikides) + lahtikäivad aknad (no on juhtunud, et rendibussil käivad lahti vaid esiuste aknad....);

  • manuaalkast/automaatkast (eks see on ka harjumuse asi, kuid automaatkast rasketes oludes on isegi parem, asfaldil mägedes võib-olla jälle on manuaalkastil omad eelised);

  • piisav kliirens - et saaks kasvõi maisipõllu serva telkima sõita;

  • tagasihoidlik värvus, et saaks vajadusel võsa vahel laagerdada;

  • korralikud lukud + immo (miks on head - pikk lugu...);

  • stereo koos Bluetoothi, AUX või USB sisendiga- pole esmavajalik, aga pikkadel öistel otsadel abiks kindlasti;

  • normaalne kütusekulu;

  • levinud mudel, mille remont vajadusel on võimalikult odav ja juppide leidmine lihtne;

  • rendiauto (miks eelistada rendiautot - pikk lugu... nr 1 | miks eelistada rendiautot - pikk lugu nr 2);

  • võimalus võtta kaasa lisavaruratas (lisavarujooks, kui minna Euroopast välja).

 

Auto parandamine reisil ei ole tark mõte: raiskab aega ja raha. Elementaarsed "mahlad" õiksid olla mõistlikus koguses kaasas, või tasub neid varuda supermarketist - Lääne-Euroopas võib vedelike hind pensukas kiirteel olla 4...5 korda kallim. Samuti vidinad (kaitsmed, elulised pirnid), mis lihtsalt kärssavad vahel läbi, võiks kaasas olla... et nt põlenud kaitsme tõttu autoabi järgi kutsuma ei peaks, või katkise pirni pärast Šveitsi pollarile obrokit ei peaks maksma...

 

Auto peab olema mugav sõita ja sees olla, ka neil, kes pole roolis. Pikkade vahemaade puhul on see ülioluline. Võimalusel võiks olla ruumi nii palju, et keegi saab end soovi korral maha pikali panna (ok, pole ohutu, kuid... ja "töötab vaid suuresti 8-9 kohaliste bussidega"). Kindlasti tuleb arvestada, et kaasavõetav mant peaks mahtuma pagasiruumi ära. Kui pagasiruum on tilluke, on soovitav kasutada lisaks suusaboksi. Käru on halb lahendus, samuti paljude asjade toppimine salongi, mis tapab mugava olemise ruumi - pigem siis juba suurem masin. Kui reisitakse matkastiilis, st telgitakse metsikult, sõidetakse ka mööda kruusa- ja pinnaseteid jne, siis tuleks just kliirensile ning läbivusele (sh põhjakatted - hea asi mudastes oludes (ei räägi siin off-roadist, kus asjad pisut üldse teistmoodi), kuid ka probleemsed asjad nagu katusespoilerid, antennid jm väljaulatuvad detailid jms, mis teevad asjatult gabariite suuremaks ja võivad okste taha takerduda jne) tähelepanu pöörata. Halbades teeoludes võiks eelistada ka pigem plekkvelgi, mis ei ole nii õrnad. Vajalikud looduses on kindlasti head tuled,eriti, kui sõidetakse palju väikestel teedel hämaras - no nõme oleks ju mõne metsloomaga kokku põrgata. Laagerdamisel on abiks korralik(ud) matkalamp(id).

Kunagi arvutasime, et rahaliselt on otstarbekas minna autoreisile alates 5 inimesest ja suurt vahet pole enam jälle alates 9-10 inimesest (kui pole plaanis juhiga bussi - aga see poleks enam nagunii see). Seega - 5-9 inimest, mis tegelikult teeb optimaalseks sõiduriistaks mahukama pagasiruumiga 7...9 kohalise väikebussi.

 

| Menüü |

 

 

Rendiauto

Rendiauto põhieeliseks on see, et ei ole reisil kaasas omanikku, kes end surnuks muretseb ning enamasti on autod (normaalsetes firmades) kaetud mitmesuguse kindlustusega varguse, õnnetuse, rikke jms vastu. On küll olemas ka omavastutus, kuid tavaliste mudelite puhul on selle suurus enamasti mõistuse piirides. Kogemusest võib küll ka seda öelda, et rendiautodega võib ette tulla ka probleeme, sest mõnikord nende seisukord ei ole päris see, mis öeldakse olevat. Suurem jama on siis pärast tõestada, et kogu reisil oli suunatuledega probleeme, stereo ei töötanud juba bussi saades ning purunenud rehvi asemele tagavararatast pannes selgus, et see oli põhja külge roostetanud ning rehvist traadid väljas. Seepärast on esmatähtis masinat kätte saades auto hoolikalt koos rentijaga üle vaadata - eriti oluline on seda teha lõunamaades, kui pärast ei taha kõikide eelnevate rentijate poolt keeratud käkke ise kinni maksta.

Rendiautot võttes tuleb väga hoolikalt lugeda läbi rendi tingimused, kuid eriti peaks tähelepanu pöörama:

  • kui suur on rendihind, kas saab alates mingist perioodist alet, kas saab sularahas makstes alet jne;

  • mida rendihind katab - mõnikord tuleb mingite lisade eest lisaraha välja käia;

  • kuidas auto on kindlustatud, kui suur on omavastutus, kas on mõistlik teha mingi lisakindlustus;

  • mis toimub rikete, detailide purunemiste, rehvi purunemise, liiklusõnnetuse korral, kelle kulul on auto transportimine välisriigist tagasi Eestisse vm, kust auto võeti;

  • mis toimub tagasitoomisega hilinemise korral;

  • kas auto peab tagastades olema puhtaks pestud, kui peab, siis milline on penalti musta auto "esitamisel";

  • mitu juhti võib olla, kuidas rendifirma suhtub mitmesse juhti, kas selleks on vaja teha mingi lisapaber, kas lisajuhi lisamine on eritasu eest;

  • kas juhi vanusele on mingi alampiir, kas sellest noorem juht läheb eraldi maksu alla;

  • kas kilometraaž on piiratud (üldse või päevas);

  • kas kasutamisel on territoriaalne piirang, kas riigist võib välja sõita ja mis tingimustel seda teha saab; kui on probleem, siis palju piiriületuse eest küsitakse juurde (oluline küsida ka EL-s, kus piire ei ole ja selle peale nagu algul ei tulekski - jamaks läheb siis, kui oled rendifirma loata naaberriigis ja seal midagi juhtub) ;

  • kas autot tagastades peab olema paak täis või võimalikult tühi, kuidas on kokkulepe kojamehevedeliku osas jne;

  • kui satutakse kiiruskaamerasse, kas trahvikviitungi menetlemisega kaasneb lisatasu;

  • jne...


| Menüü |

Vaadata tuleb ka renditava auto seisundit kättesaamisel, et saaks enne auto võtmist mõni võimalik jama ennetatud. Kui on mingi asi, mis tundub, et ei peaks nii olema, siis tuleb seda kohe rendifirmas öelda. Pärast on probleeme raske sirgeks rääkida. Eelkõige tuleks auto saamisel üle vaadata ja võimaluse korral lühidalt parklas proovida...:
 

  • kas kõik vajalikud paberid on olemas ja kehtivad (ülevaatus, roheline kaart, vajalikud kindlustused (neid tõendavad paberid), volitused), välismaal ka vormistatud mõnes arusaadavas keeles;

  • mis seisukorras on rehvid, kas tagavararatas on olemas ja kas tagavararehv on kasutatav; kas ratta vahetuseks on kõik vajalik olemas;

  • kas peale käivitamist ei jää armatuuri mõni häiriv lambike põlema;

  • kas mootor töötab normaalselt (ei krigise, klopi, paugu, suitse jne);

  • kas käigud lähevad sisse normaalselt, kas sidur ei libise;

  • kas kusagilt põhja alt midagi ei tilgu, kas mootoriruum on kuiv ja puhas (rõhk sõnal "kuiv");

  • kas käsipidur (üldse pidurid) töötavad normaalselt;

  • kas kõik tuled töötavad;

  • kas kojamehed klaasi suudavad puhastada või hõõruvad niisama;

  • kas elektrilised asjad -  klaasitõstukid, klaasipesur, kojamehed, ventilaatorid, kliima, sisetuled, sigaretisüütaja, stereo jms töötavad;

  • kas ohukolmnurk, tõkiskingad, helkurvest jms on olemas;

  • kas erinevad vedelikud on normis, sh kojameeste pesuripaak täis;

  • kas kütusepaak on täis (siin võib olla eri firmadel erinev poliitika), kui pole, kuidas tagastamistingimused kokku leppida siis jne, jne;

  • kas auto on seest-väljast puhas;

  • kas on mõlke, kriimustusi, vigastusi; ja kui on, siis rendipaberil ära märkida, kus need on.


Rentimisel välismaal on sageli vaja krediitkaarti - ilma pole lootustki. Seejuures peaks enne, kui teete panuse reisi plaanimisel mõnele rendifirmale, eelnevalt uurima, kui suurt summat nad krediitkaardil eeldavad ja kas on vajalik tagatisraha. Suuremate firmadega nagu AVIS, Hertz, Europcar see pole enamasti probleemiks, kuid väiksemates võidakse autot mitte anda, kui krediitkaardil pole piisavalt raha, mida bronnida tagatiseks. Samuti küsitakse paljudes riikides rentimisel juhilube (tuleb kontrollida eelnevalt, kas Eestis väljastatavad load on üldse aktsepteeritud - eriti kui minna väljapoole euroliitu).
 

| Menüü |

 

 

Rendifirmasid

PIIRI TAGA

https://www.avis.com/car-rental/avisHome/home.ac

https://www.europcar.com/

https://www.hertz.com/rentacar/reservation/

http://carhire.centauro.net/

http://www.budget.com/budgetWeb/home/home.ex

http://ee.sixt.com/php/reservation?language=et_EE

http://www.rentalcars.com

http://r.priceline.com/...

http://www.orbitz.com/car-rental/

http://www.kayak.com/cars

https://rental-cars.expedia.com/north-america-car-rentals/

https://tbilisiautorent.com/ (Gruusias)

http://www.aznur.az/ (Aserbaidžaanis)

Rohkem...

 

EESTIS

http://www.metra.ee/

http://rendibuss.ee/

https://www.abcrent.ee/en

http://www.eestiautorent.ee/

http://www.renneks.ee/autorent

http://smartfleet.ee/

http://www.prorent.ee/

Rohkem...

 

(Auto) matka varustus...


Menüü | Autoga... | Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid | Reisikirjad | Paadimatkad

Telk | Magamisasjad | Priimus, kokanaaditarbed... | Apteek ja muu vajalik

SulevNurme.org

 

Varustuse valik sõltub taas sellest, kuhu ja kuidas minnakse. Üldiselt - mida vähem kaasas, seda muretum. Kui ööbitakse hotellides-motellides-pansionites ja nö võetakse objekte turistina on vaja pigem mõelda lihtsalt isiklikule mugavusele ja suur osa allpool olevast infost on kasutu. Kui reis on matkastiilis, külmemal ajal, raskemal maastikul ja jalgsi- või rattamatkaga koos, tuleb arvestada ka pisut teiste asjadega: oluliseks muutub telk ja magamisvarustus, kuidas laagris toitlustatud saab jne. Nö "päris" matkavarustuse kohta vaata lisaks:

 

http://www.matkaliit.ee/matkad/soovitused/matkavarustus-suvises-eestis

http://www.matkasell.ee/matkvarustus/matkatarbed/

http://www.nipernaadi.ee/matkavarustus

http://www.trekkingteam.com/page-55/equipment-check-list.html

http://www.backpacking.net/beginner.html


Autoreisil on tähtsam auto, seega lisaks elementaarsetele asjadele võiks mõelda-olla kaasas järgnev "ellujäämiskomplekt":

  • elementaarne tööriistavalik (veljevõti, korralik tugev nuga, kruvikad, näpitsad, leht ja/või silmusvõtmete komplekt, haamer ja /või matkakirves, kompaktne taskulamp- pealamp nt väga hea)

  • paar rulli mäkaiveri teipi ja tavalist elektriku teipi; pisut traati (McGyweri komplekt :))

  • autoelektrikaitsmete komplekt (erineva tugevusega kaitsmed)

  • rehvivaht, õhupump või sigaretisüütajast kompressor (korralik)

  • KAKS tagavararatast korras rehvidega, aga kui minnakse kaugemale, kus halvad teed ja vähe asustust, siis terve jooks tagavaraks ei ole liiast

  • korralik tungraud, võimalusel teine tagavaraks

  • korralik, korras konksudega veorihm pukseerimiseks

  • laetud, korras tagavaraaku või laetav "täkk" (viimane võtab vähem ruumi) ja akujuhtmed (krokodillid)

  • varukütuse kanister kütusega (tsiviliseeritud ilmas polegi peaaegu vaja, kuid mujal võiks olla vähemalt 5...10 l lähima tanklani sõiduks; kolmandas maailmas või mägedes aga võiks olla kaasas isegi suurem varu - tegelikult on oluline enne juba välja uurida kusagile "karupeesse" väljaspoole EU-d minnes, kuida seal tankimisega on ja kui suur kütusevaruvõimalus peaks olema)

  • jahutusvedelik, mootoriõli, pidurivedelik pealevalamiseks (taas - tsiviliseeritud ilmas ei olegi nii eluline (ent võib olla kiirtee ääres sigakallis), kuid mujal küll)

  • helkurvest, korralik ohukolmnurk, tõkiskingad (vest on enamuses riikides kohustuslik teel selga panna, kui auto ümber teeveerel asjatada)

  • naviseade (ok nutitelefoniajastul..., aga elu näitab, et tasuta äpid võivad vähegi kolmandates riikides mitte töötada), kuid paha ei tee ka päris tavaline Garmini vm käsikeps.


Pikemal matkal, kus ööbitakse telkides, võiks olla autosse paigaldatud kasvõi ajutiselt 220V adapter (hea oleks 300...600W) - saab laadida telefone, muid akusid jne. Kui on vaid üks sigaretisüütaja pesa, on hea kaasa võtta jagaja (vastavalt vajadusele siis mitmete USB otstega jne). Olen kasutanud ka sigaretisüütajast veekeetjat, aga see üldjuhul ei ole eriline boonus (küll on võimalus end sõidu ajal keeva veega ära põletada), asjalik pigem pikal öösõidul kui tõesti ei ole ümberkaudu pensukaid võtta, kust kohvi saaks või ei viitsi/saa igal pool peatusi teha. Kui on ruumi ja ollakse enamuse ajast looduses, siis laagerdamise mugavuseks võiks olla kaasas lihtne present või mõni valmistoodetud vidin, millest saab kombineerida auto külge või iseseisvalt varikatuse (et saaks vihmaga süüa teha jne) või soovi korral piknikulina. Ka kokkupandavad laud-toolid on pikemal matkal looduses mitte enam snobism, vaid mõnus mugavus, mis annab laagrielule palju juurde. Saab muidugi kindlasti ka ilma. Soojades maades ei tee paha sigaretisüütajast käitatav külmkast rikneva toidu ja veini jaoks - taas asi, milleta muidugi saab ka väga hästi hakkama või siis lihtne külmakast, mida saab jääga jahutada.

Oluline asi võib olla ka sääsevõrk, mille saab nt auto akna ette paigaldada või nt väljas telgita magades kuidagi üle riputada (ka hostelites võib sest oluliselt abi olla). Sobib täiesti nt mingi voodi kohale riputatav baldahiinitaoline asi - saab kasvõi üle auto või telgi visata.
 

| Menüü |

 

 

Telk

Milline võiks olla telk...:

  • lihtne püstitada - et saaks kiiresti üles ka pimedas, tuulega ja vihmaga

  • suurus vastavalt kasutajate arvule - pole mõtet vedada kaasa palju telke, mitmekesi on soojem magada, aga kui tahetakse privada, siis pole kahe jaoks mõtet kaasa võtta neljast telki

  • ühe külje pikkus võiks olla üle 2 m - saab ka pikem inimene vabalt magatud

  • telgikoti suurus ja telgi kaal - okei, auto veab, kuid kui see seljakotiga selga panna, siis võiks see olla võimalikult kerge ja väike

  • vettpidav! välistelgi veepidavus võiks olla 5000 mm (no mitte alla 3000 mm), põhja veepidavus kindlasti oluliselt suurem, kindlasti peavad olema vettpidavad õmblused

  • põhi peab olema terve

  • välistelk võiks olla ka seestpoolt spetsiaalse "peegeldava" kattega ("hõbedane") - peegeldab külmaga sooja tagasi ja kuumaga ei lase sooja nii hästi ligi

  • hea oleks, kui telgitüüp võimaldaks välistelgi sõltumatult püstitada - vihmaga saab nii välistelgi siva üles ning sisetelgi saab siis juba paika panna vihma eest kaitstult (pooljahedas ja niiskes jääb kondensaadi probleem - ei tohi lahti võttes vastu lage minna)

  • putukakindlad õhuaugud (no elementaarne ju), mida saab vajadusel sulgeda

  • tormikindel - selline fiibrite asetus, mis tagab telgi püsivuse ka suure tuulega (nt metallfiibrid ja fiibrite asetus risti külgedel jne)

  • telk peaks olema püstitatav ka juhul, kui vaiasid maasse panna ei saa - nt kaljusel pinnasel, betoonil, asfaldil või kusagil terrassil või lamekatusel

  • soovitavalt metallfiibrid ja vaiad, mis ei murdu või deformeeru kergesti (parem oleks vaiavaba)

  • eeskoda, kuhu mahub vajadusel vihma eest kaitstult paar seljakotti ja jalanõud või, kuhu häda korral mahuks nt priimuse üles panna

  • tumeroheline, tumepruun või laiguline värvus (vastavalt kohale, kuhu minnakse), et sulanduda paremini loodusesse.

  • jne...


Kuna auto veab, võiks olla kaasas paar tükki väiksemat koormakatet, paksemat kasvuhoonekilet või musta kilet, mida saab nt kõrrepõllul telkides, väga mudasel platsil vm, kus oht telgi põhja vigastada või hirmsasti ära määrida, alla panna. Teise tüki saab suure padukaga vajadusel igaks juhuks telgile katteks peale tõmmata - viimase kinnitamiseks võiks olla peotäis pesulõkse. Mõnus on ka, kui saab põhjata esikusse maapinna katteks panna kile maha, et saaks nö puhta jalaga magamiskotti.

 

Telgid? Nt Vaude, Ferrino, Lafuma, Primus. Telkide kohta täpsemalt võiks uurida nt ka Matkaspordist.
 

| Menüü |

 

 

Magamiskott, madrats

Magamiskott on matkal üks kõige olulisemaid asju, eriti kui magada pisut ekstreemsemates ilmastikuoludes. Oluline on, et õmblused ei oleks läbivad - kui kott on läbi õmmeldud (nagu vatitekk), siis muutuvad õmblused külmasildadeks - ja kott ei ole kõigist vingetest numbreist hoolimata soe. Samal põhjusel peaks olema lukk / lukud kaetud. Peegeldava kattega magamiskott peab olema hingav. Üldiselt aga - magamiskott võiks olla:

  • kerge, kompaktne, võimalikult väike ja sobivas temperatuurivahemikus kliimale - liiga sooja kotiga või liiga külma kotiga ei saa normaalselt magatud

  • sobiva pikkusega, õigemini: mitte liiga lühike

  • magamiskotti valides tuleb lähtuda kotile märgitud mugavustemperatuurist! ellujäämistemperatuuril jääb tõesti kotis ellu, aga magada ei saa

  • naised peavad märgitud mugavustemperatuurile liitma 5 kraadi otsa, siis saavad temperatuuri, mille juures ka neil mugav on

  • vastupidav ning pingutatav kott (rihmadega)

  • kapuutsiga

  • kui on kaaslastega sarnased magamiskotid, võiksid lukud võimaldada kottide ühendamist

  • avatav ülalt ja alt (võiks vajadusel saada teha ka tekiks

  • mitte liiga erksa värviga (kui telgita väljas magada) ja püüda jääda nö "nähtamatuks".

 

Madrats on samuti üks väga oluline asi, et matk õnnestuks. Vahet pole kas peno või isetäituv õhkmadrats. Isetäituvate eelis on see, et nad on mugavamad magada ja korralikumad käivad kokku suhteliselt väikeseks. Aga - õhkmadrats on õhkmadrats - see võib katki minna (on juhtunud). Probleemideta madrats on tavaline "peno", parim tavaline sileda pinnaga ca 10...15 mm paksune "matkapeno". Kummist ujumismadrats on jahedas magades külje all külm. Külmas magamiseks võiks madrats olla ka nö peegeldava põhjaga. Täiesti mõttetud on paksud mootoriga täispumbatavad madratsid, mis - a)lekivad ja on enamuse ajast tühjad; b)läheb katki pump ja  keegi ei suuda/viitsi neid kopsujõul täis puhuda; tulemus on, et madratsit ei ole (ja kole suured on ka kokkupanduna)...

Kui on ette näha külmemates oludes magamist, siis võib abiks olla olemas magamiskoti lina - kaval asi, mis esiteks aitab hoida magamiskotti puhtana - lina saab lihtsalt pesta, kuid teiseks annab mugavustemperatuurile paar-kolm kraadi lisa. Abiks on ka magamiskotile pealetõmmatav peegeldav termokate. Selle hädaks on, et tekkiv kondens kipub jääma katte alla ja magamiskott niiskub. Ise oleme vahel kasutanud peegeldavat kilet, mida meedikud kiirabides kasutavad - madratsi alla ja suure häda korral teise vabalt magamiskotile peale. Tegelikult lahendab külmas magamisel kõik probleemid see, kui kasutada kahte magamiskotti - üks võib olla väga tavaline kott, millega siis poetakse sisse korralikku kotti - on igal juhul soe ka paarikümnekraadises külmas.

Ise olen kasutanud Ferrino kotti, kuid eks igaüks saab surfata ja valida sobivaima kaubamärgi.
 

| Menüü |

 

 

Priimus, pott, ložka-kružka-nožka...

Üks tähtsamaid asju on priimus - kui on valida, siis bensiinipriimus või universaal - st. gaas+bensiin. Suurus ja võimsus tuleb võtta vastavalt poti suurusele. Priimusel peaks vaatama, et seda saaks paigaldada lihtsalt ja stabiilselt. Väga hea on eht vana vene pensupriimus - "raketimootor" - aga ta tahab tunnetega lähenemist ja sageli, eriti, kui on vaja seda kiiresti tööle panna, keeldub mõistatuslikel põhjustel töötamast. Nostalgia mõttes superasi, sest kui töötab, siis on kiire ja efektiivne nagu leeklamp. Asjalikumad on sellised priimused, mida ei keerata ballooni otsa, vaid põleti on oma jalgadel balloonist eraldi. Kui teha süüa 2-3 inimesele (1-2 liitri jaoks), siis aitab see ballooni otsas olev ka küll. Samas tahab iga priimus puhastamist ja "õrna" kohtlemist, et ta igal ajal töötaks tõrgeteta. Kui on tõsine plaan ise süüa teha, on soovitav osta korralik Primus, maksab küll, kuid on hea ja kestab. Maailma parimad priimused...

Toidutegemiseks:

  • kaanega pott söögi tegemiseks (9-10 -le inimesele sobib 4-5 liitrine)

  • teine pott või kann kohvi-tee jaoks (9-10 inimesele sobib 2-3 liitrine)

  • kulp

  • hea nuga ja konserviavaja

  • soovitavalt lõikelaud (kui teha ise süüa ja pidevalt, siis nt lõikelaua puudumine annab üsna varsti tunda)

  • korralik nõudepesuhari (kuuma veega asendab igasuguse pesukeemia).


Alati oleks hea ka oma veetagavara - ei pruugi ju vesi käepärast igas laagris olla. Seepärast võiks olla kaasas veekanistrid kokku u 10-20 liitrise veetagavara hoidmiseks (väljaspool Euroopat võiks puhta vee varu olla suuremgi).


Isiklikud toidunõud (no elementaarne, kuid peaaegu iga kord on reisil keegi, kes need maha on jätnud) - kauss, kruus, lusikas - metall või plastik (portselanist ja klaasist toidunõud kipuvad mõnikord katki olema juba enne esimest söömist). Isiklikult on hea kogemus Rootsi armee militaarkomplektiga - katelok + komplektne nuga-lusikas-kahvel - saab näiteks vaid kahekesi reisil olles täiesti lisaasjadeta hakkama. Aga müüakse ka igasugu spetsiaalseid matkakomplekte. Viimaste eeliseks on kompaktsus.


Vt lisaks...

 

| Menüü |

 

 

Apteek ja muu vajaminev

Apteegis (lisaks auto standardapteegile) peaks kaasas olema:

  • haava puhastusvahendid, desinfitseerimisvahendid (nt Cutasept)

  • erineva suurusega plaastrid ja side, vatipulgad

  • paranemist soodustav/haava hooldav salv (nt Braunovidol)

  • elastikside

  • söetabletid (või aktiivsöe pillid, nt Sorbex), enterool (Enterol)

  • valuvaigisti ja palavikualandaja (paratsetamool, ibuprofeen)

  • kui võimalik, siis antibiootikum (sõltuvalt reisi sihtkohast....peaks konsulteerima perearstiga enne)

  • silmatilgad

  • jahutav sprei või geel, valuvaigistav geel

  • muu vajalik, vastavalt seltskonna ja sihtkoha eripäradele (nt malaariatabletid).

 

Muud asjad... Pole mõtet kaasa võtta rohkem, kui hädasti vaja, aga hea oleks, kui vajadusel oleks olemas:

  • taskulamp - paar kükloopi on täiesti ok

  • niit-nõel

  • 12-220 V muundur (300 W v rohkem) vargapesa ja USB jagajaga vidinate laadimiseks autos

  • korralik paberkaart või olemasolul lisaks navile ka käsi - GPS (enamik rendifirmasid pakub navi renti)

  • universaaltööriist ja/või taskunuga

  • elektroonikavidinate laadijad (kui on vaja), akupank (nt 20000 mAh ja +)

  • kätepuhastusgeel, niisked salvrätikud

  • WC paberit mõni rull

  • ...

 

Iseendale peaks kaasa võtma (päikeseprillid, päikesekreem jm sellised asjad, mida peetakse vajalikuks kasutada... kindlasti hügieenitarbed ja rätik).

Reisimiseks autoga Aafrikas, Aasias, Siberis, Lõuna-Ameerikas ei teeks paha satelliittelefoni ja õige kaardiga käsikepsu omamine.


Vaata lisaks...
 

Öömaja


Menüü | Autoga... | Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid | Reisikirjad | Paadimatkad

Kämping | "Metsik" ööbimine | Ööbimiskoha broneerimine ja info

SulevNurme.org

 

Hotellide kasutamine on ju mugav - kui rahakott võimaldab ja see stiil sobib, siis on hotellides õhtuti maandumine väga stressivaba. Kui jõuad mõistlikul ajal, võib minna kõrtsu õhtustama, klaasi veini või õlut jooma, kasvõi ööklubisse muretsemata, kes kuhugi sõidab jne. Bronnid oma toad ette või vaatad reisi käigus jooksult. Bronnimise miinus on see, et pead õhtuks hotellis olema. See võtab ära suuresti tripi paindlikkuse ning teeb ajatabeli orjaks. Hotelli käigult otsimise miinuseks on, et mõnikord võib sobiva leidmine olla üsna probleemne ning on olnud juhuseid, kus nendid õhtul kell 23.00 fakti, et kõigest hoolimata tuleb kusagile panna püsti telk, sest kohti ei ole või pealt 21.00-te enam sisse ei saa. Ka võib jooksult otsides sattuda mitte kõige odavamate öömajade otsa. Ja ei ole ju mõtet hakata sõitma saja kilomeetri kaugusele ja siis hommikul tagasi, et minna lihtsat hotelli. Seega on alati valida ka kämpingute ja metsikult ööbimise vahel.

Lihtsaim viis leida sobiv hotell käib ikka läbi neti, ise olen kasutanud:
http://www.booking.com.


Oluline on bronnimisel vaadata:
 

  • kas hinnas sisalduvad ikka kõik maksu (nt linnamaks, koristustasu jne)

  • millised on tingimused broneeringu katkestamisel

  • kuidas peab maksma: sularahas, kaardiga, kas tuleb maksta tagatisraha

  • kas hommikusöök on hinnas

  • kas on sisse- või väljaregamisel mingeid ajalisi vm piiranguid

  • kas on olemas parkimiskoht ja kas see on tasuta (kui pole, mis võimalusi siis pakutakse)

  • ...on mingeid eritingimusi?
     

Bookinghouse'le sarnaseid süsteeme on netis muidugi lademetes. Samas on väga heaks alternatiiviks korteri või maja üürimine, milleks annavad hea võimaluse näiteks need saidid:

https://www.airbnb.com

http://www.villas.com

http://www.bedandbreakfast.com/

http://www.hostelworld.com/

http://www.hostelbookers.com/


Igal juhul saab leida väga normaalse hinnaga kortereid-maju, mida üürivad välja inimesed. Bronnimine ja maksmine on lihtne, kuid alati peab enne hoolega vaatama iga koha kasutustingimusi ja tingimusi juhul, kui peaks broneering katkestatama. Samas võib igast riigist leida ka mõne huvitava süsteemi nagu nt Agriturismo Itaalias, FarmStay Inglismaal, Holyday Lettings (riikide kaupa Euroopas) jne.
 

| Menüü |

 

 

Kämping

Kämping on enamasti oluliselt odavam, kui hotell. Valikul võib probleemiks olla hooajalisus - osa kämpasid on külma- või vihmaperioodil lihtsalt suletud. Peab vaatama ka pisut kämingu tüüpi - osad on vaid kämperitele (haagissuvilad) ja osades saab ööbida vaid majakestes või siis oma haagissuvilas. Mõnel juhul on telkimisala lihtsalt ebameeldiv mikrokliimalt (nt tuultele avatud) või asukohalt kämpingus, et seal ei saa tullagi mingit mõnusat olemist. Mõned asjad siiski veel, mida kämpa valikul silmas pidada:

  • mille eest tuleb maksta (küll auto+telkide arv või auto+inimeste arv või...)

  • kas soe dušš, köögi kasutamine jms on hinnas või eraldi tasu eest

  • kas telkimisalal pargitakse auto telgi juurde või tuleb see jätta kusagile parklasse (tuleb ette mõnikord linnakämpades)

  • kas elekter on tasuta või tasuline, kas üldse telkimisalal võimalik kasutada (laadijad jms)

  • kas WIFI on vaba või tasuline

  • millal suletakse väravad (kaua saab teha check inni) ja millal peab hommikul plats puhas olema

  • jne.


Sarnase teenusega kämpades võib olla üsna erinev hind. Hinnaklass sageli ei näita ka teenuse kvaliteeti, seetõttu on hea, kui kasutada eelnevalt nt
Tripadvisorit vm süsteemi, kust saab lugeda külaliste kommentaare. Ja muidugi on hea tutvuda eelnevalt kämpa kodukorra ja pakutavate teenustega nende omadel saitidel. Kämpade leidmiseks Euroopas olen kasutanud näiteks neid süsteeme:


http://www.campingeurope.com/

Europe Camping Guide

http://www.campings.com/

http://en.camping.info

http://camping-estonia.ee/

 

| Menüü |

 

 

Metsik ööbimine

Metsik ööbimine tähendab eelkõige seda, et pannakse end paika ööks, kuhu saab. Telgiga, ilma telgita - kuidas võimalus, ilm ja tahtmine parajasti on. Kui autos ei maga (autos iseenesest ei ole hea magada), siis jääb üle magada lahtise taeva all või telgiga. Lahtise taeva all magamisel peab olema täiesti kindel, et ei ilmastik, satikad ega juhuslikud möödujad saaks kogemata või tahtlikult und häirida või mõnd sigadust teha - sobib seega vähem asustatud kohtades ja pigem vabas looduses. Emotsionaalselt turvalisem on ikkagi (vähemalt mulle) telk. Milline võiks olla metsikul telkimisel telkimiskoht? Üldjuhul saab telkida metsikult peaaegu igal pool. Muidugi peab seda tegema vastutustundlikult, häid kombeid ja matkatava ning kohalikku situatsiooni arvestades. Eestis, Põhjamaades ja veel mõnedes riikides kehtib igaüheõigus - mis see täpsemalt on, saab lugeda näiteks Eesti.ee-st või tõmmata alla Keskkonnaameti igaüheõigust käsitleva infovihiku. Igaüheõigusega riikides (tüüpiline nt Norra) võib teisi segamata telkida igal pool va muidugi eramaa (omaniku luba) ja kaitsealad, kus tuleb toimida vastavalt kaitseala reeglistikule. Paljudes riikides igaüheõigus aga ei kehti, mistõttu tegelikult väljaspool kämpinguid ning telkimiskohti on "laagerdamine" keelatud. Kuidas sihtkoha riigis telkimisega on, tuleks enne välja uurida (näiteks mingi info saab Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni veebilehelt).

Samas on metsikult telkimine tavaliselt võimalik, kui järgida järgmisi nn stealth-telkimise (stealth-camping) põhimõtteid:
 

  • kui on kahtlusi, maksab alati kohalikelt küsida, kus telkida saab või võib: enamasti on kohalikud inimesed tegelikult väga lahkelt nõus selles osas abistama;

  • kasutama võimalusel telkimiseks ette nähtud tasuta kohti; kui neid pole, siis tuleb leida koht, kus telkimisega kõige vähem tülitatakse kohalikke (kus ka nemad teile peale ei satu) ning mida ei ole kerge võõrastel leida;

  • kunagi ei tohi kasutada kohti, mille kasutamist (nt alal viibimist) keelavad märgid mistahes põhjusel (sh eravaldust tähistavad märgid), samuti neid alasid mis on suletud aiaga või kus paikneb ilmselge ohutegur (näiteks üleujutusoht, järsud kallakud, raadiomastide alused, prügilad, mürgised taimed, ohtlikud putukad, puugid (eriti jälgi kõrge rohuga võsastel aladel Põhja-Saksamaal, Taanis, Rootsis, Poolas), saastatud kohad jne);

  • ei ole mõtet kasutada teedeäärseid taskuid ja peatuskohti teede ääres, kus käib läbi palju inimesi ja mida kontrollib sageli politsei (näiteks kindlasti Šveitsis, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal jne), äärmisel juhul võib seal tukastada autos, aga mõnikord ei meeldi ka see kohalikule politseile;

  • kunagi ei ole soovitav metsikult telkida kämpingute ja hotellide (vahetus) läheduses;

  • mägedes telkimisel tuleb vältida varinguohtlikke nõlvu, jõgede voolusänge, kuristike lähedust, käidavatel teedel telkimist jm;

  • äikesega tuleb vältida avatud mäenõlvu, künkaharju, otse suurte puude aluseid kohti (üldse äikesega mägedes telkimist);

  • alati tuleb vaadata, kas autoga laagrikohta sõites on sealt ka hiljem võimalik tagasi sõita - näiteks savised ja kruusased nõlvad, vihmaga mudaseks muutuvad põlluteed, kiilasjääga tõusud jne, samuti, kas laagrikoht võimaldab autoga manööverdamist (et ei peaks nt pool kilti hiljem tagurdama);

  • "kahtlastes kohtades" peaks telkima minema videvikus ja lahkuma hommikul võimalikult varakult;

  • telkimiskohta minekul peaks jälgima, et seda näeks võimalikult vähe teisi liiklejaid ja kohalikke elanikke, parim kui saaks end paika võimalikult hilja;

  • telke ei tohi üles panna suurte kuivanud puude alla, kallakul auto ette, keset teid (isegi kui tegu esmapilgul vähekasutatavate põlluteedega) jm, kus mõni pealtäha jabur ohutegur võib hiljem suure jama tekitada;

  • telgid tuleks üles seada nii, et need ei häiriks maakasutust (näiteks karjateed, põllu teenindamist jne) ega kahjustaks kohalikku taimestikku, eriti põllukultuure;

  • metsikult laagrisse jäämisel peaks olema olemas vesi söögi tegemiseks ja pesemiseks, kui seda ei võimalda otsitud laagrikoht; samas nt joogivee kasutamine jõgedest vm-lt Euroopas väljaspool mägesid on pigem ebasoovitav (kindlasti ei tohi kasutada Doonau jt suurte jõgede vett - liiga saastunud);

  • telkimiskoht ei peaks paistma otseselt teedele ja majade akendesse, telgid tuleks paigutada võimalikult vähem silmatorkavatesse kohtadesse

  • telgid ja auto tuleks valida mõistlikku värvi (mitte punane, kollane, valge jne), auto paigutada laagrisse nii, et see minimaalselt oma klaasipeegeldustega välja paistaks (ka hommikul);

  • auto ustega ei prõmmita kogu aeg - uksed ning luugid jäetakse lahti ja suletakse vaid vajadusel ja ööseks magamamineku eel;

  • loomulikult ei käi asja juurde lärmamine ja muidu läbustamine;

  • prahti ei jäeta maha, mittepõlevat sodi ei jäeta lõkkeasemele vedelema; kogu praht, mis laagris tekib, tuleb kaasa võtta;

  • loomulikud vajadused (eriti paksem kraam) tuleb niiviisi ära ajada, et hiljem ei oleks kogu naabruskond lehvivat vetsupaberit täis - siinkohal on väga abiks sapöörilabidas vms;

  • asulate või elamute läheduses ei tohi teha lõket, kui pole selleks kindlat luba; lõkketegemisel on äärmiselt oluline jälgida tuleohutust - kuiva - alustaimestikuga lõunamaa mets või rohumaa võib sädemest võtta tule üles, mida kustutada on raske või ebasoodsate kõrvalnähtuste (nt tuul) tõttu võimatu;

  • lõket tehes tuleb kasutada metsakuiva, mitte raadata kogu naabruskonna metsa; lõkke võib teha vaid siis, kui see on täiesti ohutu (pole tuult, kõrget kulu, lõke ei tohi olla puu all, telkidele liiga lähedal, autole liiga lähedal jne), seetõttu on alati vaja eemaldada lõkke aluselt kuivanud rohi (kaevata muld välja) ja ümbritseda lõkke alus kivide või välja kaevatud tagurpidi pööratud mätastega; tugeva tuulega lõket teha ei tohiks üldse (ok - vbl rannas, liiva või kivide peal);

  • lõket ei tehta taevani: kui parafraseerida Karl May'd... kui teha lõke, mis ulatub taevani, siis ei maksa hiljem küsida, kuidas politsei teid üles leidis;

  • ära minnes korjatakse oma kola ja praht kõik kokku, lõke kustutatakse, eemaldatakse ka supikeetmiseks lõkke kohale ehitatud kaadervärk;

  • ei ole soovitav metsikult telkides kasutada sama ööbimiskohta mitu ööd järjestikku.
     

Väga hästi sobivad metsikuks telkimiseks metsatukad, kaitseistutused, põlluservad, kus telkimisega ei rikuta põlluvilju ega segata teenindusteedel liiklemist, jäätmaad, vanad teetammid (mida ei kasutata), umbsed kasutamata teeotsad, viljapuuaiad (eriti suured oliiviistandused nt Portugalis, Itaalias, Hispaanias), mere- ja ookeanirand, kus pole ametlikku plaaži (loomulikult ülalpool tõusuvee piiri) ja eks neid kohti leiab veel. Stealth-telkimise kohta võib lugeda lisaks:

 

http://bicycletouringpro.com/blog/the-secrets-of-stealth-camping/

http://tomsbiketrip.com/how-to-camp-anywhere-and-not-get-busted/

https://www.theguardian.com/travel/2010/may/15/wild-camping-europe-uk-legalities

 

Kui ööbida metsikult, siis kämpingud on head kohad dušši all käimiseks ja korraliku vetsu kasutamiseks. Selleks tuleb auto parkida sissepääsust eemale, visata käterätt õlgadele ning mingi kilekotike asjadega näpu otsa - nagu tuleksite just mere äärest ning tuima näoga sisse. Enamasti ei teki mingeid probleeme.
 

| Menüü |

 

 

Hotellide, kämpingute broneerimine ja info

 

http://www.booking.com

http://www.hostelworld.com/

http://www.hostelbookers.com/

http://www.hotels.com

http://www.makemytrip.com/hotels/

http://data.fly24.ee

http://www.tripadvisor.com/

http://www.agoda.com/

http://www.hotwire.com/uk

http://www.lastminute.com/hotels/

http://www.priceline.com/hotels/

http://www.allrussiahotels.com/

https://www.airbnb.com

http://www.villas.com

http://www.bedandbreakfast.com/

http://www.agriturismo.it/en/

 

Loodetavasti täieneb...

 

 

Reisidokumendid


Menüü | Autoga... | Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid | Reisikirjad | Paadimatkad

Dokumendid | Toll

SulevNurme.org

 

Kontrolli, kas sihtriigis on vaja ja kas on minnes olemas ning kehtivad:

Vt lisaks:

Reisidokumendid EL kodanikule

Välisministeeriumi reisiinfo

Liikluskindlustuse kontroll (EL-s)

Gotravel - reisiks valmistumine, dokumendid


Kasko puhul on mõistlik vähemalt reisi ajaks teha täiskasko, kui muidu ei ole, kindlasti võiks see sisaldada autoabi ja ka asendusauto võimalust. Arvestama peab sellega, et kindlustus ei kata enamasti remondikulusid.

Kui pikemalt minna, siis võiks teha kaasa mõned passikoopiad autorendi jm valutumaks vormistamiseks, Lääne-Saharas, Mauretaanias, Senegalis nt küsitakse sageli politsei poolt maanteel nn fiche'd, mis tähendab üldjuhul vabas vormis paberit peamiste isikuandmetega (sh amet). Soovitus - ametiks maksaks kirjutada mõni "mõistlik" amet - nagu pagar, autojuht vms, mitte sõjaväelane, ajakirjanik, politseinik, turvamees jne - on vähem seletamist. Ka ei teeks paha võtta kaasa nii ID kaart (koos lugejaga) ja pass või isegi kaks passi (kui on). Viimane on hea, kui mingil põhjusel peaks ühe kaotama või see võetakse nt kohaliku politsei või mõne teenuseosutaja poolt panti, et raha välja pressida vms. Alles peaks loomulikult hoidma selle, millega on regatud lennupiletid. Ka paar passipilti võiks kaasas olla igas juhuks puhuks, kui on vaja vormistada nt mingeid dokumente riigis, viisat piirilt vms - loomulikult võiks enne uurida, mida millekski kusagil küsitakse.

Hea, kui on kaasas koopiad või väljatrükid piletitest, hotellibronnidest jm, et igasugu segadusi kohapeal vähem oleks. Bronnitud asjade puhul ei või teada, kuidas kohalikud nt su eesti nime on üles kirjutanud, kas olete üksteisest telefonis-netis ikka ühtemoodi aru saanud jne - seega üks väljaprint võib säästa oluliselt aega.

Kui pass vm peaks reisil kaduma, siis tuleb ühendust võtta saatkonnaga ja/või teavitada kedagi Eestis, et saaks vajadusel siitpoolt asju ajada. Vt täpsemalt:
 

http://vm.ee/et/reisidokumendi-kaotus

https://www.politsei.ee/et/nouanded/id-kaart-ja-pass/kui-id-kaart-voi-pass-kaob/

 

Ühesõnaga - oluline on reisile kaasa võtta igaks juhuks nii ID kaart kui pass ning mingil juhul ei tohiks hoida neid koos ühes kohas.
 
Euroopast välja minnes tuleb kontrollida, kas riik aktsepteerib Eesti lube. Eesti ei ole ühinenud Genfi 1949 a teeliiklus konventsiooniga, mistõttu nt USA-s mitmetes osariikides, Kanadas ja mujalgi Eesti load ei kehti. Kui sihtkoha riik Eesti lube ei tunnista, tuleb ARK-st taotleda rahvusvaheline luba riikide jaoks, mis on ühinenud Viini konventsiooniga. See käib kiiresti, vaja on fotot ja maksta riigilõiv. Kui sihtkohariik ei ole Viini konventsiooniga ühinenud, tuleb ARK-st või välismiisteeriumist konkreetselt uurida, kuidas Eesti lubadega selles riigis on.

 

Autoga reisides EU-st välja peab olema valmis tõendama auto omaniku staatust (rahvusvahelises keeles volitus), auto maksumust ja mõnes kohas ka valmistamise aastat (kehtivad piirangud sisenemisel auto vanusele).

Paljudesse eksootilisematesse riikidesse minekul on vajalik vaktsineerimispass. Pass võib olla kohustuslik või soovituslik. Esimesel juhul kontrollitakse selle olemasolu (ja et oleks tehtud ka õiged vaktsiinid) piiril, teisel juhul seda otseselt ei kontrollita, kuid kui õnnestub saada külge mingi jura, siis nt ravi puhul on see dokustaat olulise kaaluga. Vaktsineerimise puhul on oluline arvestada ka sellega, et osa asju tuleb teha mitmeid nädalaid varem, et asjast ka tolku oleks, seega peaks vaktsineerimisega seonduva tegema selgeks üsna varakult. Mille vastu ja kunas vaktsineerida ja mida piiril vaktsineerimispassis näha tahetakse, saab lähemalt vaadata:
http://reisivaktsiinid.ee/yldinfo.aspx. Ravimite ja ravimisega seonduva kohta leiab täpsemat infot...:


Ravimid reisil

Arstiabi EL-s

Arstiabi väljaspool EL-i

Reisimine ja tervis

Nakkushaiguste riskipiirkonnad

Malaaria riskipiirkonnad

Ebola riskipiirkonnad

Kollapalaviku riskipiirkonnad

Zika viiruse riskipiirkonnad

Lastehalvatuse riskipiirkonnad

International travel and health - http://www.who.int/ith/en/ (info nakkushaiguste riskipiirkondade jm kohta)

 

Toll, piirid

...Tasub alati tutvuda külastatavate riikide tolli ja viisarežiimiga - allpool mõned lingid. Üldiselt autoga Euroopa piires võib kotti saada Andorra, Šveitsi jt riigikeste piiril, kellel euroliidu sees oma eristaatus. Venemaa jt SRÜ riikide piiril tuleb deklareerida oma sõiduki väärtus ja täita selleks eraldi bulla. Mõnedes riikides väljaspool Euroopat (nt Senegal) on sisenemine riiki teatud vanusest vanema autoga keelatud, kuid kuulda on et ka näiteks Prantsusmaal kaalutakse juba mingeid piiranguid.. Uurida tasub ka selle kohta, palju võib piiri ületades kütust ja muud manti (alko, sigaretid, sularaha jms) kaasas olla. Peab olema valmis ka selleks, et mõnel piiril tuleb ette näidata hotellibronnid ning tõestada oma maksejõulisust.


GoSwift e-piirijärjekorra süsteem (Eesti-Vene piir)

Schengeni ruum

EL tollieeskirjad

Tollieeskirjad väljastpoolt EL-i tulijale

Tollipiirangud

Toll mujal maailmas

EL piirikontroll

Šveitsi tollipiirangud, piiriületus jm

 

Menüü | Ettevalmistus | Marsruut | Auto | Varustus | Öömaja | Dokumendid


Sitemap | Avaleht

 

Viimati täiendatud: 28 november 2018

©Sulev Nurme 1997-2018. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved