Tirza-Gauja 2019

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

Tripi kaart | Mustjõgi 1994 | Mustjõgi-Gauja 1994 | Amata-Gauja 1995 | Gauja 2005 | Mustjõgi 2010Tirza 2006Tagasi (paadimatkad)


 

Proloog

Järgmine  |  Matka kaart

 

Tirza-Gauja jõe matk (Lejaciems-Gaujena) 05...07.04.2019

 

 

Gauja

 

"Läks mööda kaks või kolm päeva; arvan, et võiksin öelda: ujus mööda kaks või kolm päeva - need kadusid nii vaikselt ja pehmelt ja armsalt. /.../ Vahel tekkis mõnda kohta veepinnale kriips, mida nähes teadsime, et seal ujus palk käredas voolus, mis vastu palki puutus ja kriipsu jättis. Udu keerles vee kohal, idataevas hakkas punetama ja ka jõgi punas; metsaservalt paistis palkidest onn - kaugel teisel jõekaldal; vist oli seal puuladu. Siis tõusis kerge tuuleke ja lehvitas nii meeldivalt jahedust ja värskust; lõhnas nii magusasti metsade ja lillede järele. Mõnikord aga tuli tuul teistsuguse lõhnaga, kuhugi oli surnud kalu vedelema jäetud ja need olid mädanema läinud. Viimaks tuli päevavalgus, kõik naeris päikesepaistel ja laululinnud hakkasid häälitsema. /.../

Mõnikord oli kogu jõgi kaua aega ainuüksi meie päralt. Teisel pool vett oli kallas ja oli saari; mõnikord paistis sealt tulesäde - küünal mõne auriku aknal - teinekord jälle veepinnalt säde või paar - kuskilt parvelt või praamilt, teate; ja mõnikord ehk kuuldus viiulimängu või laulu mõnelt aluselt. Armas on elada parvel. Ülal me kohal oli taevas, üleni tähtedest kirendav; lamasime selili ja vahtisime üles tähtede poole ning vestlesime sellest, kas nad olid tehtud või ise tekkinud. Jim arvas, et nad olid tehtud; mina aga mõtlesin, et nad olid ise tekkinud: arvasin, et nii paljude tähtede tegemine oleks kestnud liiga kaua. Jim arvas, et kuu võis nad munenud olla; noh, see näis mõistlik, nii ei öelnud ma selle vastu midagi, sest ma olen näinud, et konn muneb niisama palju - nii oli muidugi seegi võimalik."

Mark Twain. "Huckleberry Finn". 1989, 335-337.

 

Seekord siis Gauja, taas, aga mitte juba mõni käidud lõik sealpool Tahevat, vaid keskjooks, Lejaciemsi ja Gaujena vahel. Eks esialgne ambitsioon oli sõita Tahevani välja, aga elu tegi, nagu tavaliselt, omad pisikesed korrektuurid, mistõttu vastu kõiki plaane ja ponnistusi startisime lõpuks küll Lejaciemsist, kuid hoopis... Tirzale... Punkt kirjas - olen minagi nüüd sel kordi hiljem kirutud koprajõel ära käinud. Tõsi, see viimane lõik jõest oli küll lausa lust sõita: Tirza suubus kilomeetri pärast Gaujasse... Nii see läks: ca 51 km jõeteed ja ca 27 m summaarset langust (kui uskuda doktor Kuuglit)... Üks asi veel. Teatavasti lõppes Abava matka kokkuvõte alljärgneva tsitaadiga Valprilt: "Tagasiteel oli juttu, et ma kas korraldan peo või saan peksa. Valisin viimase. Kohtume siis kloostri taga metsas". Pidu, kuigi see toimus kaks aastat hiljem - oli tore. Keretäis jäi igatahes saamata...  Niisiis...

 

Fotod: Sulev Nurme, Valdo Valper

 

Eine murul

| Üles |

 


Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 


 

Tartu-Ape-Aluksne-Lejaciems
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Niisiis, elu tegi, nagu tavaliselt, omad pisikesed korrektuurid. Algasid need juba Tartus, kust saime minema (täiesti objektiivsetel ja vabandavatel põhjustel - ühe argonaudi visiit hambaarsti juurde) paar tundi plaanitust hiljem. Suund oli otse lõunasse, esimeseks sihiks proviandi täiendamiseks Ape kauplus. Sealt edasi pidime võtma suuna Lejaciemsi. Et päike vajus ahvikiirusel horisondi poole, siis eriliseks molutamiseks aega ei olnud. Kuna Lätis tol hetkel küsiti diisli liitri eest 20 senti vähem, kui Eestis, saabusin Apesse tolmava paagiga, Andresegi auto paak ei olnud just kütusest pungil. Paraku selgus sisseostude tegemise järel, et Apes bensiinijaama ei ole. Minge Aluksnesse...; või siis Eestisse tagasi - lähemal ei ole! Arusaamatu, kuidas kõik see Lõunaeestimees, kes Apes odava viina järel käib, tangitud saab? Ärimehed võiks ju viinapoe kõrvale ka kasvõi ajutise tankla püsti panna, kuniks aktsiis Lätis Eestist mõistlikumaks jääb.

Võtsime siis suuna Aluksnesse - ca 30 lisakilomeetrit ja megaauklikku teed. Aluksne-Lejaciemsi jupp oli päris hulle löökauke täis, hullem kui Venemaal. Ent lõpp hea, kõik hea - poole kaheksaks viskasime kolu maha Lejaciemsi servas silla ääres, mida ehtis kena silt kirjaga "Tirza". Tegelikult jääb Lejaciems Tirza ja Gauja ühinemiskohale; ca kilomeetrit-poolteist eemal on ka sild üle Gauja. Esialgu pidimegi sealt startima, kuid aja kokkuhoiu mõttes oli seegi koht tore küll ja kirja sai nime poolest ühe jõe asemel kaks. Jätsime ülejäänud rahva paate puhuma ning startisime Taheva poole, et teine auto finišisse vastu viia.

Lejaciemsi-Gaujena maantee on kena kruusakas; lootus krapsakama sõiduga kokku edasi-tagasi 100 kilti tunniga ära teha kustus peale esimesi kurve. Tee tegelikult oli äsja kogetud asfaldiga võrreldes väga hea, kuid siiski lubatud kiirusega sõitmiseks Tänakule, mitte lihtsale ristiinimesele. See-eest maastikud loojuvas päikeses olid lihtsalt hingematvad: Läti Arkaadia; puudusid vaid karjused ja lambad, see-eest Dure ja mitme teise mõisa hääbuvad alleed, metsatukad, loojangust rusked põllud ja veidi lappis-loopas külakesed, millesse pole veel jõudnud raha, kuid kus loodetavasti on sellevõrra rohkem alles inimlikku soojust. Selline lapsepõlvine tunne jäi kuidagi sest sõidust hinge.

Gaujenasse jõudes keerasin kogemata valesse suunda ja jõudsin Gauja sillale. Vaatasin läbisõitu ja horisondi taha kaduvat päikest ning Andresega lühidalt nõu pidanud tegime otsuse lõpetada Taheva asemel seal - no tuleb 70 km asemel 50 kilti jõeteed. Takkajärgi mõeldes oli see päris mõistlik otsus. Jätsime siis auto Koivaliina (iidse Atzele) linnuse alla ühe maja õue peale ja siis kohe padavai tagasi Leiaciemsi poole.

Kui kohale jõudsime, oli juba paks videvik käes. Paadid olid täis ja minekuvalmis, kotid pakitud.

 

Uzmundrināt! Jõele siis!

 

Loojangune Lejaciems

| Üles |

 

 


 

Lejaciems-Pauri
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Kell 20.45. Juba oldigi valmis startima Tirzale...

| Üles |

 

Pauri: ...kui Marko Valpriga kaldale jõudis, oli öö viimasegi päevavalguse ära söönud...  

| Üles |

 


 

I laager: Pauri
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Laagerdamine nagu paadimatkal laagerdamine ikka... Ainsateks suuremateks erinevusteks seekordses laagrikohas olid:

a) saime kaldale pilkases pimeduses;

b) öösel läks nii külmaks, et hommikuks olid läbi jäätunud veepudelid ning isegi vein oli jääs.

 

...Ent selle eest oli klõbisevatest hammastest hoolimata härmatis rohukõrtel, ämblikuvõrkudel ja puuokstel võluvalt ilus.

 

Karge ärkamine

| Üles |

 

Krdi-krdi-krdi külm on...

| Üles |

 

Rödi

| Üles |

 

Rödi a la Pauri 2019: munapasta, tomatikaste basiiliku ja oliividega, metssea konserv, valged oad tomatikastmes...

| Üles |

 

Pakivad...

| Üles |

 


 

Pauri-Vidaga
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Gauja keskjooks on tore: asustust jõe ääres on vähe, eriti esimesed paarkümmend kilomeetrit kuni Sikšniuni; kaldad on ilusad. Igal pool, eriti jõe läänekaldal, on kauneid ööbimiskohti jalaga segada. Sekka viskab üsna kõrgeid kaldaid, paari neist - Sikšnius ja Randatus kutsutakse isegi pangaks (klintas). Gauja-Koiva alumise poolega  võrreldes, mille visiitkaardiks on  liivased kaldaastangud ja liivakivikaljud, on siin kaldad küll kohati kõrged, kuid mudased, mille all siin-seal paljandub hoopis ... paas! Eks jõe kaldad ja ürgne jõeorg olegi selleks peamiseks vaatamisväärsuseks. Kummipaadiga loksujale on suureks abiks päris kiire vool, mis Sikšniust pea Gaujenani on kohati isegi kärestikuline. Igati mõnus! Eriti, kui paistab päike ja puhub taganttuul. Arutasime seda isekeskis ja ei tulnudki nagu varasemast praktikast meelde, et tuul oleks kunagi nii stabiilselt tagant olnud kui noil kolmel aprillipäeval tänavu.

Võib-olla lihtsalt vedas ilmaga, aga võib-olla ilmutas hoopis Achelous (kui Gauja käib tema jurisdiktsiooni alla) oma tänulikkust vetevalda sattunud pudeli brändi eest...

 

Minek!

| Üles |

 

Jälle kevad, jälle kummipaadis, jälle Gaujal...

| Üles |

 

Buffee: täissuitsuvorst, metssea konserv, sprotid, räim tomatis, Merevaik, juust ja šokolaad, maitsestatud värske õhu, sooja päikese ja läti õllega

| Üles |

 

Sikšņu klint. 2009. a leiti se'lt muistsed kaljujoonised

| Üles |

 

1935 a ehitatud Sikšņu tammi vare, mille alt algab Sikšnu kärestik

| Üles |

 

Klišee: Remarque'le mõeldes...

| Üles |

 

Gauja keskjooks

| Üles |

 

Mida kõike Läti metsas võib kohata (või... liiga palju calvadosi?)

| Üles |

 


 

Vidaga: II laager
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Kodu seal, kus kotid on maas

| Üles |

 

Tulemeister

| Üles |

 


 

Vidaga-Gaujena
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Naeratus langeva puu taustal

| Üles |

 

Randati klint

| Üles |

 

Pihkva maantee sild

| Üles |

 

Siseringkonna nali: 47 minuti peatus

| Üles |

 

Tegus hetk kambüüsis

| Üles |

 

Mööda Koivalinna (Gaujena) linnamäest

| Üles |

 

Lõpp-peatus

| Üles |

 


 

Gaujena
Eelmine  |  Üles

 

Aitäh!

 

Gaujena sild. Aprill 2019

| Üles |

 


Privaatsustingimused Kasutustingimused | Sitemap

 

Viimati täiendatud: 24 jaanuar 2024

©Sulev Nurme 1997-2023. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved