Tripi kaartHalliste 2004 Halliste 2006 | Lisalugemist | Tagasi


 

Proloog

Järgmine

 

Halliste jõe matk 27...29.04.2018 (Kanaküla-Läti)

Kui kunagi ürgammu sai mindud seltskonnaga metsanduse I kursuselt Sännast Mustjõe peale, poleks uskunud, et veel 20 aastat hiljem

Läti luhal

| Üles |

 

"Just jõed teevad soomaast Soomaa. Eesti oludes võib neid nimetada suurteks. Kuigi peajõgi on siin Pärnu, jääb rahvuspargi keskseks voolusooneks Halliste jõgi, mis Sakala kõrgustiku lõunaosast lähtudes kogub endasse enamiku kõrgustiku läänepoole veest. Halliste suurim lisajõgi on Raudna1, mis ületab jõgikonna pindalalt (1140 km2) poolteist korda ka Hallistet ennast."

Eesti Loodus...

 

...Taas kolm päikeselist päeva (hoolimata netiilmaennustajate ähvardustest) kaabakate jälgedes Hallistel... Sel aastal küll ebatraditsiooniliselt peale munapühi, kuid see on andestatav, sest munade koksimise ajal olid jõed alles jääs. Sellegipoolest tervitasid teise päeva hommikul hilisemaid ärkajaid tõsised 10 minuti munad, mida võis soovi korral koksida vastu portveinipudelit... Kanakülast peale, Läti metsavahikoha juures maha. Seekord siis nii...

 

Tänud, Margus! Tänud, Marko! Tänud, Mari! Tänud, Andrus! Tänud Hele!

 

* * *

 

Fotod: Sulev Nurme, Hele Nurme, Margus Kütt ja keegi tundmatu salafotograaf.

Siilid uduses öös

| Üles |

 


Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 


 

Kanaküla silla all
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Kanaküla... Kell on 19.00

| Üles |

 

Lõpuks on ka auto "Lätti" ette viidud... Kell on 20.00

| Üles |

 

Jõele!

| Üles |

 


 

Esimesed kilomeetrid
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles
 

 

Pärast loojangut läheb ka jõe peal pimedaks...

| Üles |

 


 

Esimene laager
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles
 

 

Kell 21.30... Maas... Lõpuks ometi

| Üles |

 

Teevesi podiseb

| Üles |

 

Küüslauk

| Üles |

 

Kuuvalgel ja...

| Üles |

 

...ja päevavalgel

| Üles |


Hommikusuurus: kohv ja rödi

| Üles |

 

Buffee on avatud

| Üles |

 

Nature porto - vaikelu Kopkega

| Üles |

 

...Korjavad kola kokku...

| Üles |

 

Nii, valmis!

| Üles |

 


 

Halliste
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles
 

 

Ja EE kirjutab:

"Halliste jõgi, Navesti jõe suurim, vasakpoolne lisajõgi, kuulub Pärnu jõestikku; pikkus 91,5 km (lisaharudega 99,8 km), jõgikond 1890 km2, keskmine vooluhulk 17 m3/s. Algab Sakala kõrgustikult Ainja mägedest, voolab Karksi-Halliste ürgorus (Karksis on ürgoru sügavus kuni 32 m, laius umbes 300 m), kesk- ja alamjooksul metsasel ja soisel Pärnu madalikul, suubub terava nurga all, voolates Navesti jõega peaaegu vastupidises suunas, mistõttu vihmasadude ja kevadise suurvee ajal tekib suuri üleujutusi."

 

Vardja

| Üles |

 

Meose veski ja veskitamm

| Üles |

 

Kui kuulata, kuidas rohi kasvab...

| Üles |

 

Kitsekesed

| Üles |

 

Halliste sild

| Üles |

 

Peeglitagune maa

| Üles |

 

Piknikuhetked ideaalses laagrikohas

| Üles |

 

Jõekarud

| Üles |


 

II laager
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles
 

 

"Ohhohhohhooo, külamees! Vaata, et õnnetust ei juhtuks!"

| Üles |

 

Ja laager sai!

| Üles |

 

Venesauna maastikud

| Üles |

 

Õhtueine ootuses

| Üles |

 

Videvikuhetked seljanka, ungari peki, küüslaugu, hapukurgi, valgevene viina ja leivaga

| Üles |

 

Tulemarmor

| Üles |

 


 

Kaabakad, Villem Reiman ja Läti
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles
 

 

Meie laagrikohast paistis saun. Üksildane saun. Ja nagu selgus - kaabaka saun...

Kaabaka definitsioon (Kes-kus.ee...):

 

"Soomaa on soode maa, nagu nimigi ütleb. Soomaalaste elus-olus on soodel olnud tähtis roll eelkõige muust maailmast eraldajana. Varjuline kant on läbi aegade meelitanud Soomaa metsade rüppe nii muu ühiskonnaga pahuksisse pööranuid kui muidu priiuse ja omaette olemise ihalejaid. Selliseid “suurelt maalt” saabunuid on kutsutud kaabakateks, mis tuletatud sõnadest “kaabet tõmmanud”. Paljud kaabakad lasid jalga näiteks mõisaorjuse käest või siis hoidsid kõrvale kroonuteenistusest".

 

"Väidetavalt on sõnale “kaabakas” tekkinud “päti” tähendus alles 20. sajandi alguses. Seni tähendas see “kaabet teinut” ehk mõisast ära karanud talupoega. Just sellised lindpriid põgenikud asustasid Soomaa sajandeid tagasi. Läbipääsmatud sooalad pakkusid kaitset ja turvapaika. Nii kerkisid kuivematele kohtadele kõigepealt saunahütid, siis juba ka suuremad majad. Majad on ehitatud nii, et kui kõrgele vesi ka ei tõuseks, jääb hoone ise seest ikka kuivaks – põlvest põlve tõstetud vundamendid ja eri aegade veetõusudega testitud asukohad annavad kohalikele nende “viiendal aastaajal” võimaluse siiski toas kuiva jalaga liikuda."

(Naisteleht....)

 

Kokanaat teeb teed... makarone nad keeta ei taha

| Üles |

 

Laagri check vastavalt matkaja reeglile nr x: mis jaksati kaas tuua, jaksatakse ka ära viia

| Üles |

 

Viimane stage läks käima nüüd

| Üles |

 

"Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman oli üks olulisem isik meie rahvusriigi aadete kujundamisel ja suunamisel. Ta ütles enne oma surma: „On aegu ja olusid ilmas, kus väljahüütud vekslid vaid verega on võimalik välja lunastada ja minu tundmuse järele on see aeg nüüd kätte jõudnud.“ Need sõnad said Eesti iseseisvuse kättevõitmise nurgakiviks."

/.../

Villem Reiman sündis 9. märtsil 1861 Kõpu vallas Tipu külas asuvas Pauna talus renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, 1878-82 Pärnu gümnaasiumis.

/.../

Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid, Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910) ja oli seotud muu kirjandusliku tegevusega"

(www.eesti... )

 

Pauna talu - Villem Reimani sünnipaik

| Üles |

 

Pauna talu 1928 (pildistatud infotahvlilt)

| Üles |

 

Ajaloohuvilised tutvumas vaatamisväärsusega

| Üles |

 

Läti luhal

| Üles |

 

 


 

Läti...
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles
 

 

Finiš Läti silla ja metsavahimaja juures

| Üles |

 

Hävitavad viimast provianti

| Üles |

 

Halliste...

| Üles |

 


 

Epiloog
Eelmine  |  Üles

   

Jõekarud

| Üles |

 

Kanaküla Ekspress on stardivalmis (foto: Margus Kütt)

| Üles |


Sitemap | Avaleht

 

Viimati täiendatud: 05 november 2018

©Sulev Nurme 1997-2018. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved