Pildikesi hilisuviseselt Lääne-Saaremaalt...

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi


 

Tripi kaart  Lisalugemist  | Tagasi

Kihelkonna, 3. päeva pärastlõuna


 

Proloog

Järgmine

 

Lääne-Saaremaa rattamatk 21 - 23. august 2013

 

See oli üks hea sõit. Kolmekesi, väga omade inimestega, kellega koos sama seltskonnaga käisime vist viimati Iirimaal 2007. a. Võib-olla algul olid mõned kõhklused, et a la lapsed siinsamas vanavanemate juures ja telefon on Eesti levis - tööasjad jms kamm - äkki ei saa ja suuda end välja lülitada ning olustikku nautida. Peab aga ütlema, et kui olime Tehumardilt jõudnud juba Salme poeni, olid igasugused argimured peast pühitud. Eks oma osi muidugi selles, et pidime kohtuma (nii vähe nagu meid oligi) Tehumardi memoriaali ees parklas, see eeldas teatud distsipliini hommikusel minekul, asjade kokkupakkimist, millega kaasneb reisimisega seotud rutiin, mis ilmselt ka alateadlikult annab vajaliku meelestatuse. Ent igasugused argimõtted lõi peast Hele käbla, mille ta suutis maha panna napilt 300 m!!! peale starti nii, et oli üleni marraskil, isegi prillid olid segi. Ja siis tulid kolm päeva Lääne-Saareamaa maastikud... Tõsi küll, enamuse noist kolmest päevast tallasime vastutuules, eriti teisel päeval, kui laagrisse jõudes Atla kandis ei olnud entusiasmi priimusesupi peale isegi eriti konjakit rüübata. Ent päike säras, me olime taas teel, kiiret ei olnud ja teadmine, et isegi, kui sadama peaks hakkama, siis ratsavägi on vaid telefonikõne kaugusel, lõi kolm päeva, mille kestel ainukeseks mureks oli, et kui see tuul ikka nii vastu poleks. Isegi giid - tänan Mati :) - oli omast käest võtta...
 
Lääne-Saaremaa on eriline kant - geoloogia ja kliima ning viimase 70 aasta ajalugu on kujundanud maastikud, mida ei saa kogeda mujal Eestis, aga ilmselt ka mitte kusagil mujal maailmas. Millised need on... Seda ei oskagi kirjeldada... Omapäitsi olek ja rahulikkus. Võrdleks seda mõne päikesepaistelise pärastlõunaga Toskaanas, aga kui sealne idüllimulje on enese väljamõeldud pilt, mille ilu tajumine toitub raamatutarkusest, siis noid, juba sügisehõngulisi maastikke, tajud pigem läbi 23. mõõtme... Maeitea... Vaatad ja näed ja saad aru, aga ei oska ja ei tahagi defineerida. Maailma äär, kus aeg kulgeb oma rada pidi. Maailma äär..., mida saabki avastada vist jalgsi või jalgrattaga - läbi tuuleklaasi sulaks juba liiga palju nüansse kokku, millest ilmajäämisele takkajärgi mõeldes oleks väga kahju.

Maanteekülas näiteks tekkis selline dejavu omaaegsetest 1960-70-te NL geograafiaõpikutest (mitte 80-te omad, mille trükikvaliteet ja kujundus oli täielik košmaar) nähtud piltidega, mille suvistes värvides julmalt retušeeritud või vastupidi filigraanselt joonistatud motiivid valgete stalinismipohmelusgea hoonetega maastikest mulle lapsena väga meeldisid. Maanteeküla säilinud valge inimmõõtmeline militaararhitektuur (kui betoonist laskepesa tee ääres välja arvata) mõjub täna oma sulnis lillelõhnalises hääbumises kuidagi rahustavalt. Mitte, et rahustav oleks kuidagi nonde kasarmute jms kunagine otstarve või eesmärk või nendega seotud kontekst. Aga pärastlõunapäikeses, teeäärse õunapuu otsast pooltooreid õunu võttes tundub, et see maastik (kui mõtestame maastikku läbi inimese) tahab, ja teeb ka selleks kõik, et huvireisija mäletaks märgistatud ja märgistamata militaarpärandist hoolimata kruusakrõbinat rataste all, samblikke kividel, kohalike parmude lõõpi Salme poe trepil, päiksepeegeldust männitüvedel...

Aga selle reisi üks põnevamaid elamusi oli ka näiteks tutvumine Robiga - 60 aastase Texase maastikuarhitektiga, kes viimased kolmkümmend aastat oma elust on töötanud linnaplaneerijana ja matkanud jalgrattaga. Kohtusime temaga esimesel päeval Salme laeva juures ja vahetasime lihtsalt infot. Siis korraks põgusalt veel Salme poes. Õhtul, sisse astudes Sõrve külastuskeskuse juures kohvikusse, oli taat juba seal - ilmselt ajal, mil meie Maanteekülast läbi sõitsime, küttis ta otse Sõrve. Supi, kiluleiva ja siidri kõrval läks jutt sujuvalt ja märkamatult olime kokku leppinud, et kohtume Jämajas, et ühiselt laagerdada, enamgi veel - Rob ja Mati pidid koos tegema enne loojangut väikese silmuse, et tutvustada Robile lähemalt Sõrvet ka mujalt, kui trassi pealt. Nii me siis laagerdasime Jämajas, Mati kauge tuttava maakodu õuel (omanikule suur tänu!), tegime ühise priimusesöömaaja ja jagasime pisut konjakit. Juttu jätkus hilise ööni - Rob on jalgrattaga pool maakera läbi sõitnud, õppinud antropoloogiat, meditsiini ja mida teab veel, maastikuarhitektuur on tema nö viimane armastus. Tal oli mitmeid põnevaid lugusid rääkkida ning samas meeldis talle ka küsida. Oma kehvast inglise keelest hoolimata oli hästi põnev mõtteid vahetada teisest kultuuriruumist inimesega, kes suudab lugeda ka võõrast maastikku kui märgisüsteemi.

Peale priimuse-hommikukohvi jätsime lühidalt jumalaga - tema päevaplaan oli jõuda vähemalt Muhu saarele ja järgnevatel päevadel edasi Läti, võib-olla ka Leedu - ta oli ringil ümber Läänemere, juba paar kuud teel olnud ja nüüd hakkas reisi lõpp paistma. Muljetavaldav - oleks endal 60-selt selline pauer taga.

Aga mis siin ikka pikalt targutada... Niisiis...
 

Fotod: Sulev Nurme, Hele Nurme, Mati Mäe

Sõrve

| Üles |


Suurem kaart

| Üles |


 

Kolmapäev 21.08.2013. Tehumardi memoriaal
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Start

| Üles |


 

Kolmapäev 21.08.2013. Salme-Anseküla...
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Salme muinaslaev

| Üles |

 

Salme-Anseküla

| Üles |

 

Ja tee ääres on kivid, kivid ja kivid sõjas tapetud inimestele

| Üles |


 

Kolmapäev 21.08.2013. Viieristi astang
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Viieristi astang

| Üles |


 

Kolmapäev 21.08.2013. Viieristi-Sääre
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Vintri bussipeatus. 1941-1944 a hukkunud sõrulaste mälestuskivi

| Üles |

 

Maanteeküla

| Üles |

 

Sääre. Ülal 18.09.1917 laskemoonalao plahvatuses hukkunute memoriaal

| Üles |

 

Sääre

| Üles |


 

Kolmapäev 21.08.2013. Sääre
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Sõrve keskus. Rob

| Üles |

 

Sääre tipp

| Üles |


 

Kolmapäev 21.08.2013. Sääre - Jämaja
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Stebeli patarei komandopunkt

| Üles |

 

Tammuna-Jämaja

| Üles |


 

Kolmapäev-neljapäev 21-22.08.2013. I laager (Jämaja)
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

I laager Jämajas (kellegi Marko - aitäh!) õue peal

| Üles |


 

Neljapäev 22.08.2013. Jämaja - Salme
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Jämaja - Kaugatuma pank

| Üles |

 

 

Üüdibe-Salme

| Üles |


 

Neljapäev 22.08.2013. Salme - Lõmala
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Vastutuul

| Üles |


 

Neljapäev 22.08.2013. Lõmala sadam
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Vürtsikilu salaretsepti jahil...

| Üles |

 


 

Neljapäev 22.08.2013. Lõmala - Karala
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

Bellingshauseni mõisaase

| Üles |

 

 Bussipeatusest bussipeatusse

| Üles |


 

Neljapäev 22.08.2013. II laager (kusagil Karala-Atla vahel põllul
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

Laagerdamine üksiku beduiini valvsa silma all

| Üles |


 

Reede 23.08.2013. Laager II - Atla - Kiirassaare sadam
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Atla-Kiirassaare

| Üles |

 

Kiirassaare sadam

| Üles |


 

Reede 23.08.2013. Kiirassaare-Kihelkonna-Papisaare
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

Kihelkonna

| Üles |

 

Kihelkonna. Papisaare munakivitee

| Üles |

 

 


 

Reede 23.08.2013. Papisaare vesilennukite sadam
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

Papisaare lennusadam

| Üles |


 

Reede 23.08.2013. Papisaare - Jaagarahu
 Eelmine  |  Üles

Jaagarahu sadam

| Üles |


Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi

http://blogs-images.forbes.com/tomiogeron/files/2012/01/facebook_logo2.png

Creative Commonsi litsents

 

Viimati täiendatud: 11 november 2017

©Sulev Nurme 1997-2017. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved