Peretripp 2011: Legoland Deutschland

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi


 

    Tripi kaart  | Lisalugemist  | Tagasi

Kusagil keset Tsehhit


 

Legoland Deutschland

Järgmine

 

Peretripp Saksamaa Legolandi 16.07.2011-26.07.2011

 

Kui 16.07.2011 hakkasime algul kolmekesi Tartust Pärnu poole sõitma, et ööbida sõprade juures ja järgmisel hommikul võtta peale ülejäänud reisilised, siis mõtlesin, et jääb ära see reis. Väikseim reisiline (1,5 a) röökis pea terve tee Tartust Surjuni ja väljendas oma ülimat rahulolematust. Vägisi tikkus peale mõte, et ega meil ei ole ju vaja väevõimuga reisile minna. Kuid õhtu kujunes sõprade juurde maabudes meeldivaks ning järgmine hommik oli juba õhtust targem. Takkajärgi võib öelda, et kuigi "pealiku" ümber tuli Eval ja Liisal päris palju kukerpalle visata, et ta tuju ei langeks, pidas ta siiski vastu palju palju paremini, kui julgesime üldse loota. Pooleteisese reisiselli kohta pidas ta end ülal väga tublisti ning oli nö selle reisi hingeks. Võib muidugi küsida, et miks nii pisikest üldse autosse toppida ja vaevata 9 päeva? Sellele saab vastata mitmeti: esiteks - ega teda ka jätta kusagile hoida pole niisama lihtne ning teiseks - kui ta pisikesena suudab end telgi ja priimusega kohandada, siis on lootus, et ta suudab seda ehk ka suuremana...

 

Et Liisale sai kunagi lubatud minna Legolandi, siis mõtlesime, et teeme sel suvel ära. Legoland seostub teadupärast Taaniga, ent kui hakkasime kulusid kokku lööma, siis selgus, et pea tuhat eurot odavam on minna 1000 km kaugemal asuvasse Günznurgi, kui Billundisse Taanis. Taani minnes on kallimad esiteks Legolandi piletid ja ööbimine kohapeal, kuid peamine - laevapiletite hinnad Rootsi ja tagasi on läinud arusaamatult kalliks. Kuidagi Soome või Saksa kaudu ringi sõita teeb asja lihtsalt ajaliselt mõttetult pikaks. On variant ju ka lennukiga minna, kuid siis oled kinni kohapeal. Nii leidime, et Legoland Deutschland on sama hea, kui Taani versioon ja nii see läks. Günzburg oli seega reisi peamine siht ning kõik muud asjad mõtlesime võtta teelt juba nö "kauba peale" - vastavalt sellele, kuidas põnnid vastu peavad.

 

Ei viitsi siin hakata kirjeldama autoga ja lastega reisimise üksikasju - ütlen vaid, et see on võimalik ja sellel on isegi omad vahvad ja vahetud momendid, mida lennukiga reisides kindlasti ei koge. Lisaks elementaarsetele reisi tempot mõjutavatele asjadele, tuleb arvestada, et stealth-telkimisega võib olla probleeme :). Just sellel hetkel, kui olete leidnud ilusa vaikse koha kaunis looduses teadmata, kas asute eramaal, looduskaitsealal vm, siis otsustab põnn valjuhäälselt nõuda oma tudupiima ja teda ei huvita, et kisa kostab mäeorus miilide kaugusele. Ja kui talle ei meeldi pime telk, siis talle ei meeldi ning omateada ta seda igatahes ei jäta. Aga see on tegelikult köömes, sest positiivseid emotsioone ei jäeta samuti vaka alla. Ja nii on, et ärgates paduvihmast läbiligunenud telgis vaadatakse sulle otsa nii vahetult ja rõõmsa ning ootusäreva näoga, (ei saa ju panna pahaks, kui seda tehakse energiliselt kell pool seitse hommikul :)) et ei saa ju kuidagi hakata hädaldama, et pagan küll, kuidas nüüd selle krempli kuivalt kokku saab.

 

Selle reisi märksõnaks oli vihm. Võiks öelda, et kui meie Legolandi kohale jõudsime, pakkisid lääneeurooplased oma kompse kokku, sest just oli jõudmas Prantsusmaalt kohale kole tsüklon. Ja nii hakkas peale telgi ülespanekut Legolandi kämpingusse tihedalt sadama ja sadas kuni teise päeva õhtuni. Ent - sellel oli ka positiivseid külgi. Legolandis oli rahvast vähe ja pea kuhugi ei olnud järjekordi. Liisa-Eva said seepärast rahulikult läbi kolistada kõik atraktsioonid (ja neid ei ole mitte vähe) ning mõnda isegi mitu korda. Meie tatsasime Annikesega piki porilompe, üritasime samas mõõdus legomehikestelt tööriistu käest tõmmata ning käisime vahepeal Günzburgisgi, kuigi linnavaatamisest paduka tõttu küll midagi välja ei tulnud (ja kohalike arvates polevat seal ka midagi vaadata:))). Annikesel oli porilompides kummikutega vett laiali pritsides üsna ükskõik, kas mõni draakon lendab pea kohal või piraadilaevast kedagi pritsitakse, ent makettide ala ja okeanaarium ning veel mõnedki kohad pakkusid tallegi siirast huvi.

 

Vihm jälitas meid peale Legolandi seljataha jätmist ka Schwangenisse. Lechfalli vaatasime vihmapiisad nina otsas ning pea 1720 m kõrguse Tegelbergi otsast võis vihmahoogude vahel vaid vilksamisi näha pilveräbalate taga Alpi eelmäestike kontuure ja mäe ees laiuva maalilise maastiku lapimustreid. Vaid Tšehhis, Kutna Horas ja Robcices, pääsesime vihma eest, samas kui Poola, Wieliczke soolakaevandusse jõudes said meid kätte jälle korralikud valingud.

 

Vihm tingis ka ühe teise vajaduse - nimelt oli vaja alati peale telkimist kuivatada asju. Eriti hull oli olukord peale Legolandi kämpinguööd, kui pidime kokku panema vihmasajus kõik asjad märjalt või niiskelt, sest terve öö väldanud sadu oli leotanud telgi ning vaikselt telgi põhja alla valguv vesi (kämpingu pinnaprofiil jättis selles osas küll soovida) oli imbunud pisut ka nii madratsitesse kui magamiskottidesse. Seepärast olime kindlad, et ööbime tolle õhtu hotellis. Pika mureliku otsimise peale leidsime lõpuks Augsburgi ja Ulmi vahel ühe äärmiselt meeldiva koha - Hotell Krone. Kui ütlen murelikult, siis pean silmas seda, et ega tee äärest nii lihtsalt öömaja leiagi. Hooajal on paljud väiksemad kohad täis, kuid, mis peamine, kui jätta öömaja otsing juba õhtul peale kella 21, siis paljudes kohtades pole enam inimesi kohapeal ja helistamise peale sageli ei reageerita. Tol õhtul aga vedas - juba viiendas või kuuendas kohas leidsime vaba pinna. Riputasime toas kõikmõeldavad kohad täis märgi asju. Eriti vahva oli telgi kuivatamine, mida olime sunnitud tegema mõneruutmeetrises tualettruumis - oli omaette vägitükk riputada kogu palakas ruumi üles nii, et sellest õhk normaalselt läbi käiks. Krone elamus iseenesest oli aga nii mõnus, et nii Schwangenis, Cesky Tešinis kui Poolas otsustasime mitte vihmas telkida, vaid võtta mõne teeäärse öömaja. See tähendas, et tegelikult peale Kronet telkisimegi vaid ainsa vihmata öö Tšehhis Robcice lähedal. Cesky Tesinis - Poola-Tšehhi piirilinn - sattusime puhtjuhuslikult hotelli Central (Tšehhi poole peal olid muud kohad kas täis või pigem ööklubid), mis ambitsioonikast nimest hoolimata ei olnudki nii kallis koht. Ent mitte see ei ole oluline, vaid seik, et see asus täpselt Cesky Tešini raudteejaama vastas, kus aastal 1996 elasime Slovakkia-Ungari rattamatka ajal üle päris närvesööva elamuse... Kuid see on hoopis pikem jutt... Lisaks õnnestus Helel hankida hommikusöögi juurde haluškasid - oivaline Slovakkiast (selle nime all) pärit rahvussöök, mille maitse juures 50% moodustab prõnsa (bryndza) ning 50% mälestused...  

 

Ent vihm ei seganud üldist head tuju. Ei ole halba ilma, on kehv riietus (no kuigi soojad riided olime küll kõik koju jätnud - pidime ju ikkagi tol hetkel kuumast Eestist veel soojemale maale minema). Ja nii me siis kulgesime paigast paika ammutades suuremaid ja pisikesi elamusi, tundes rõõmu selle üle, mis iga järgneva hetkega uut silmade ees avanes ning ka selle üle, et Annike on tubli... 

 

* * *

 

PS. Ahjaa, ühe õhtul, kui olime tulnud Schwangeni termaal(soola)spaast, vedelesin Weinbaueri hotellis voodil ning nukrutsesin veinipuuduse üle. Lapsed juba magasid ning Eva-Hele läksid linna jalutama. Naastes tõid nad kaasa pisikese pudelikese Müller-Thurgaud - suurepärast valget veini, mida juba üle sajandi tehakse samanimelisest viinamarjasordist.

Niisiis...

 

Fotod: Sulev Nurme, Hele Nurme, Eva-Maria Mäe

Robcice

| Üles |


Suurem kaart

| Üles |


 

Tartu-Lomza
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Oleluspüramidi tipud

| Üles |


 

800 km Poolat
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 Pomnik Chrystusa Króla

| Üles |


 

II Laager kusagil Pegnizi kandis lambakarjamaadel...
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

 

Laager ja laagerdajad

| Üles |


 

Kiirteerõõmud
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

 

 

| Üles |


 

Kämping Legoland Deutschland

Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

Kämpaidüll

| Üles |


 

Legoland Deutschland: 100% mängu... paduvihmast hoolimata
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

 

Legoland on lahe - vihmast hoolimata!

| Üles |


 

Hotel Krone
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

Oh seda väsind väiksekese rõõmu!

| Üles |


 

Schwangau, Füssen, Tegelberg...
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

 

 

 

Neuschwanstein

| Üles |

 

 

Lechfall

| Üles |

 

 

 

Schwangau hotell

| Üles |

 

 

 

 

Tegelberg

| Üles |

 


 

Robcice (CZ)
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

 

Supp, tee ja karumõmm...

| Üles |


 

Tšehhimaa nagu Toskaana
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

 

Tšehhi ja Slovakkia õuna- ja ploomipuude alleed teevad alati südame soojaks

| Üles |


 

Kutna Hora

Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

 

 

 

 

 

Kutna Hora

| Üles |

 

 

 

 

Luukabel

| Üles |


 

Cesky Tešin
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Hotel Centralna

| Üles |

 


 

Wieliczka soolakaevandus
Järgmine  | Eelmine  |  Üles

 

 

 

 

 

Soolakaevandus

| Üles |

 


 

Kodutee

 Eelmine  |  Üles

 

 

 

 

Poola: Hotell Kamiza - Läti "Mazais Ansis"

| Üles |


Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi

http://blogs-images.forbes.com/tomiogeron/files/2012/01/facebook_logo2.png

Creative Commonsi litsents

 

Viimati täiendatud: 11 november 2017

©Sulev Nurme 1997-2017. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved