Tripi kaart | Pedja 2009Tagasi


 

Proloog

Järgmine  |  Matka kaart

 

Pedja jõgi - Pede jõgi - Emajõgi 30.10. - 01.11.2020

 

 

Tiivulised seltsilised

 

Kui vana rindemees ja eluteaduse magister Marko möödunud reedel telefonis väga konkreetselt küsis, et kuidas siis selle jõe peale minemisega on, vastasin algul ebalevalt, et nagu vaja töö juures tulekahjusid kustutada ja üks klient, kelle asi on juba üle tähtaja läinud, tuleb varsti ratsapiitsaga külla. Teel itta koosolekule sõitsin hakkasin aga mõtlema, et pagan küll, pole see armastus veel töö tegemise peale tulnud ja vaevalt, et järgnevate paari päeva jooksul kohale jõuab; seega ei hakka maakera ümber Kuu käima, kui mõned asjad, mida nädalavahetusel joonestada plaanisin, jäävad tulevasse nädalasse. Niisiis helistasin tagasi ja ütlesin, et  hüva, lähme! Et aga vahepeal oli juba jõudnud tekkida kohustusi laupäevaks, leppisime siis kokku, et pühapäeva hommikul stardime. Et asi kerkis päevakorda üsna ootamatult, ei hakanud suuremat seltskonda ärritama ja nii see plaan paika sai. Jäi välja mõelda veel sihtkoht...

 

Ma olen kordi üle Puurmani silla sõites tagasi mõelnud ühele tšillile Pedja matkale kümmekond aastat tagasi, et seda võiks korrata. Tõsi, toona oli suurvesi ja kevad, kuid sügiselgi on omad võlud. Seega tegin ettepaneku startida Puurmani silla alt ja sõita Rekuni. Kuna Markot 2009. a Pedjal kaasas polnud, tundus tallegi mõte pigem hea olevat. Ainsad asjad, mille üle ma eriti ei mõelnud, olid need, et aprillis on päev oktoobri lõpu omast oluliselt pikem ja toona tegime tripi kahe ööbimisega, nüüd saime arvestada siiski vaid ühe laagriga, sest vähemalt ma pidin teisipäeval siiski tööl end näole andma. Seepärast kujunes tripi teine päev üsnagi sportlikuks, et enne päris pimedat sadamasse jõuda. Reku kandsime maha juba teise päeva keskpäeval, maksimumprogrammiks oli jõuda Palupõhja. Aga kurta oleks patt. Ilm kingiti oktoobri kohta igati ontlik, isegi päikest näidati teisel päeval ja milliseid Eestimaise džungli maastikke me läbi kulgesime! Kokku 43,5 km mööda kauneid Alam-Pedja ürgseid ning inimtühje luhtasid...
 

Alam-Pedja looduskaitseala kohta kirjutatakse RMK infolehel järgmist:

 

"Alam-Pedja on suurte soode ja märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgede piirkond. Siinne ala võetilooduskaitse alla 1994. aastal. Kaitseala pindala on 34 220 ha. Kaitseala asub Võrtsjärve nõos, veel umbes 7500 kuni 10 000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Praeguseks on endine kogupikkusega 141 km. Neist pikimad on Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi ja Emajõgi. Lisaks neile on veel 74 vanajõge, vanajõe sängi ning oja. Suurvee ajal väljuvad jõed voolusängidest ja võivad eriti veerohketel aastatel üle ujutada ligi kolmandiku kaitsealast. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood, lammialad ja märjad metsad. Kaitsealal on 4 reservaati, 25 sihtkaitsevööndit ja 9 piiranguvööndit."

Jah, jõeorg oli inimtühi, kuid mitte loomatühi: kohtusime nii jõel tavapäraste tegelastega - partide, tihaste, vareste ja ämblikega, kuid meile anti võimalus lähedalt tere öelda ka ühele luigepaarile, jõge forsseerivale hiirele, kahele koprale ja jõe äärde hommikust jooma saabunud kährikule. Thetisele annetatud lonks calvadosi tasus õhtuks ära paarikilose haugiga, millest lõkkel kujunes tõeline pidusöök - aitäh! Pikka pimedat ja tuulevaikset sügisõhtut jääb meenutama laagri vastaskaldal ümber kukkunud suur puu, mille tekitatud ragin ning vastu maad kukkumise pahvatus sundisid meid lõkke äärest püsti hüppama ning andsid hiljem jutuainet terveks õhtuks. Ka hakkasime äkki seepeale teisel päeval jõe ääres märkama massiliselt kobraste poolt poolde vinna näritud kaldus vanu kuivanud puid, mis kõik mingil hetkel jõkke kukuvad... Hea oleks sel hetkel paadiga nende võraulatusest väljas olla. Ja muidugi teise päeva hommikul tõusnud tuulest tekkinud lehesadu, mis kattis jõe kuldse vaibaga ning markeeris peavoolu türnpuude, pajude ja jalakate lehtedest tekkinud kollase täpimustriga, mis meenutas linnutee peegeldust jõeveel.  

 

 Niisiis startisime 29.10.20 üheksa paiku hommikul Puurmani silla alt...

 

Fotod: Sulev Nurme

 

Vahesadam enne Rastit

| Üles |

 


Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Kaart: loodusegakoos.ee

Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 


 

Puurmani-Altmetsa
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Puurmani silla juures

| Üles |

 

Esimesed aerutõmbed

| Üles |

 

Ärritunud kaasliiklejad

| Üles |

 

...

| Üles |

 

Kirna sild

| Üles |

 

Altmetsa

| Üles |

 


 

Altmetsa-Kursi rippsild
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Pilvealused sügisvärvid läbi 2005.a digikaamera 

| Üles |

 

Pitstop Kursi-Kirikuküla rippsilla juures

| Üles |

 


 

Kursi rippsild - I laager (kusagil Märmetsa kraavisuu lähedal)
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Pedjasque

| Üles |

 

Thetise and

| Üles |

 


 

Laagris...
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Hotell Märjametsa

| Üles |

 

Püha Haug

| Üles |

 

Hommik Märjametsas

| Üles |

 

 

 

 


 

Märgmetsa kraavisuust Rastini
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Pedja päikselisem pool

| Üles |

 

Põltsamaa jõesuu

| Üles |

 

Pede jõgi

| Üles |

 

Rasti (Londoni) laagripaik

| Üles |

 


 

Rasti - Palupõhja
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Pede jõesuu

| Üles |

 

Emajõel

| Üles |

 

 


 

Epiloog
Eelmine  |  Üles

 

Pealampide valgel tundsime ära jõekääru, mille ääres kükitab kobar Palupõhja maju. Kallas on seal kõrge, majadel aiad ees. Pimedas hakkas tunduma, et sealt me paate üles ei saa. Marko luureretk lõppes peaaegu halbade uudistega. Õnneks oli Tartust vastu sõitnud naisepere juba valmis Palupõhja looduskooli juures ja S.O.S. signaali peale lasti autotuled jõele. Tütarlapsed tulid kaldale vastu näidates kaldal taskulamidega väheke laugemat kohta. Leidsime eravalduste aedade vahel siiski vähe avarama mulgu, kust paadi ja kila-kola üles vinnata ja - tehtud see seks korraks oligi!

 

Aitäh Trin, aitäh, Liisa transa eest! Ja vabandused tühjade patareidega autopuldi eest!

 

Palupõhja on jäänud veel mõni kilomeeter

| Üles |

 


Privaatsustingimused Kasutustingimused | Sitemap

 

Viimati täiendatud: 04 november 2020

©Sulev Nurme 1997-2020. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved