Maastikuarhitektuursed projektid

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi


Tagasi  Lähtematerjalid Tööprotsess  |  Koostaja pädevus  Tellimine

 

Tartu Kuningaplats. Projekt 1996


Maastikuarhitektuurne projekt

 

Maastikuarhitektuurne projekt on eraldiseisev või mõne suurema ehitusprojekti eriosa, mis koostatakse mistahes mingi kokkulepitud maa-ala ruumiliseks lahendamiseks. Maastikuarhitektuurne projekt on  mistahes ehitusprojektiga sarnane dokument, mille alusel saab teostada ehitustööd, hinnata ehitusmaksumust jne. Maastikuarhitektuurne projekt ei ole samastatav haljastusprojektiga, kuigi haljastus on enamasti üks maastikuarhitektuurse projekti osadest. Maastikuarhitektuursel projekteerimisel lähtutakse Ehitusseadustikust ja vastavatest soovituslikest standarditest (näiteks EVS 907:2010 jt). Kui projektala on kaitse all, lähtutakse lisaks kaitset reguleerivastest õigusaktidest.

 

Tavapäraselt koosneb maastikuarhitektuurne projekt järgmistest sisulistest osadest: jalgteed, parkimine, juurdepääsuteed, olemasoleva haljastuse käsitlus, uushaljastus, arhitektuursed väikevormid, pargimööbel, veesüsteemid/veekogud jne. Maastikuarhitektuursel projektil võivad olla samuti eriosad (elektrivarustus ja valgustus, turvasüsteemid, arhitektuursed väikevormid, sajuvee kanalisatsioon, veevarustus jne). Maastikuarhitektuurse projekteerimise valdkonda kuulub enamuse maastikuga (nii linna- kui maamaastikud) seotud objektide (pargid, metsapargid skväärid, tänavad, aiad, spordi- ja matkarajad, spordiväljakud, kalmistud, eraaiad jne) projektide koostamine, sh olemasolevate maastikuga seotud objektide taastamis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamine.

 

Projekt koosneb üldjuhul seletuskirjast ning joonistest. Seletuskirjas antakse ülevaade projekti taustast, kirjeldatakse projektlahenduse sisu, esitatakse taimmaterjali ning tööde mahtude koontabelid jm, sõltuvalt konkreetsest objektist ja projekti staadiumist. Joonistega antakse projektlahendus graafiliselt. Projekti juurde kuulub ka kokkuleppel orienteeruva ehituseelarve arvutus ning hooldustööde kirjeldus. Projekt peab olema vormistatud Ehitusseaduse (kaitsealustel objektidel ka Muinsuskaitseseaduse ja Looduskaitseseaduse), hea projekteerimistava ning standardite kohaselt.

 

Tagasi  |  Galerii  |  Näiteid avalike alade projektidest  | Tellimine

Oru pargi Jaapani aed. Projekt 2001

 

| Üles |

 
 

Lähtematerjalid
 

Projekti koostamiseks on vajalik:

  • omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused (sisaldavad lähteülesannet või on lähteülesanne antud eraldi) ja vajadusel ka eraldi võrguvaldajate poolt väljastatud projekteerimistingimused;

  • aktuaalne digitaalne geodeetiline alusplaan dwg või dgn formaadis (lubatav vanus sõltub omavalitsusest, kuid üldjuhul mitte koostatud mitte varem kui 2 aastat enne projekteerimistöid) täpsusega vähemalt 1: 500;

  • muud alusuuringud, mis tulenevad objekti kaitsekorrast või plaanitavate tööde spetsiifikast (nt geoloogiline uuring, dendroloogiline uuring, taimestiku uuringud jne).

Rasterkujul (või paberil) alusplaanile saab teha erandkorral vaid eskiisi. Kui digialus puudub, tuleb see mõõta või mõõdistus tellida projekti koostamisega koos.  Alusuuringud ning eeltööd võib teha projekteerimiseelselt eraldiseisvate töödena või koos projekteerimisega (kui projekteerijal on vastav pädevus või projekteerija organiseerib vajalikud alltöövõtud).

 

Tagasi  |  Galerii  |  Näiteid avalike alade projektidest  | Tellimine

 
 

| Üles |

 
 

Tööprotsess

 

Töö algab tutvumisest projektalaga ning alusplaani täpsustamisest, vajadusel ka täiendavast mõõtmisest või kogu maa-ala mõõdistamisest. Edasi luuakse ideekavand, visioon põhirõhuga ruumilisel struktuuril ning kujunduslikel võtmedetailidel, mis kooskõlastatakse kindlasti tellijaga ja vajadusel ka teiste asjast huvitatud osapooltega (kaablite ja torustike haldajad, riigiametid, kohalik omavalitsus jne). Seejärel koostatakse vastavalt kokkuleppele projekt eelnevalt kokkulepitud staadiumis (eskiis, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). Kaitsealustel objektidel saab üldjuhul ehitusluba taotleda põhi - või tööprojekti staadiumis tehtud töödele. Eskiisiga antakse põhimõtteline lahendus kujundusele ning haljastusele - eskiisi järgi ehitada ei saa. Enamasti piisab maastikuarhitektuurseks lahenduseks põhiprojektist. Spetsiifilisi konstruktsioone võib olla vajalik ehituse käigus täpsustada tööjoonistega.

 

Valmis projekt kooskõlastatakse vajalike osapooltega (sätestatud projekteerimistingimustes), et see oleks kõlbulik ehitusloa taotlemiseks. Projekti mahus võidakse anda ka nõutud info ehitusloa taotluseks (vastavalt kohaliku omavalitsuse regulatsioonile).

 

Tagasi  |  Galerii  |  Näiteid avalike alade projektidest  | Tellimine

 
 

| Üles |

 
 

Maastikuarhitektuurse projekti koostaja pädevus
 

Maastikuarhitektuurseid projekte võib koostada lõpetatud erialase magistrikraadiga maastikuarhitekt.  Kuna 2012 aastast lõpetati MTR-s maastikuarhitektide registreeringud, siis on vajalik veenduda, et teenust osutaks vastava hariduse ja töökogemusega spetsialist. 2013. a. hakati välja andma maastikuarhitekti kutsetunnistusi. Kutsetunnistus on tähtsaimaks maastikuarhitekti pädevuse näitajaks. 3 a. bakalaureuseharidus, lõpetamata kõrgharidus maastikuarhitektuuri erialal ega kutseharidus maastikuarhitektuuri valdkonnas ei anna vajalikku pädevust. Allkirjaõiguslik on üldjuhul kutsetunnistust omav maastikuarhitekt (eeldab vähemalt 4 aastast pidevat töökogemust). Projekti eriosade koostamiseks peab olema töösse kaasatud vastava pädevusega spetsialistid (tavaliselt insenerierialadelt - peavad omama vastavat haridust ja MTR registreeringut).

Muinsuskaitsealuste parkide hoolduskavade ja projektide koostamiseks peab olema Muinsuskaitseameti tegevusluba.
 

Sulev Nurme:

 

Tagasi  |  Galerii  |  Näiteid avalike alade projektidest  | Tellimine

 
 

| Üles |

 

Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi

http://blogs-images.forbes.com/tomiogeron/files/2012/01/facebook_logo2.png

Creative Commonsi litsents

 

Viimati täiendatud: 11 november 2017

©Sulev Nurme 1997-2017. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved