Reisimine

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi


Tagasi Galerii  |  Reisimine autoga  |  Paadimatkad

 

Connors Pass, Ireland

Connors Pass. Iirimaa 2007 

 


Hullumeelne pilk silmis silmapiiri poole...

 

Reisimisega on nii, et kui peale esimest korda ei meeldi, siis ilmselt ei meeldi. Mina andsin näpu 1993. a, kui istusin paari hea sõbraga kummipaati, et avastada Eestimaad ning paar aastat hiljem sõbra Ford Sierrasse, et vaadata Eestist välja. Eks kaheksakümnendatel sai erinevatel põhjustel käidud idapiiri taga, küll kurgiturus, küll kontserdil, küll klassiekskursioonil, kuid see oli teistmoodi - õhtusöögi jaoks ei olnud vaja leida lõkke- ja telgikohta või muretseda, kas priimusepenssu jätkub ka hommikuse seljanka keetmiseks piisavalt. Nüüd on see nagu haigus - kui vahepeal ära minna ei saa, siis hakkab lõpuks täitsa halb...

Ma läheks hea meelega alati autoga või kummipaadiga. Mõni ütleb, et see matk või reis või asi. Aga on küll... Ja ei peagi ju iga trippi matkaks nimetama või puhkusereisiks, kui asi on terminites. Sul on 18 päeva, läbida on vaja 6800 km, ööbimine on telgis, põhimõtteliselt ei kasuta kämpinguid ja suppi keedad priimusel. Ja kui vahepeal ronid kahe jalaga vanade kivihunnikute otsa või käid metsas, jõeorus, vaatad mõnda mäge selle ülemise poole pealt... Kui tahad maad näha, siis läbi külade sõites, mõnes kõrtsus peatudes, kohalikelt veini ja puuvilja ostes, saab sellest kõige ülevaatlikuma pildi. Öö maisipõllus, üks fino kohalike pässidega nurgataguses tavernas, pärastlõunane päike läbi kohaliku kirikuvitraaži, tähistaeva all lõkkes küpsetatud kartulid, mais ning "Turisti eine" - kui on võimalust, siis ühegi hotelli vastu ma seda ei vahetaks... Või kui, siis
ainult kummipaadi, telgi ja aprillialguse jõe vastu.

Miks? - on küsitud. Ostad korraliku reisipaketi ja oled mureta, ei mingit penol magamist, dušširuum numbritoas ja puha!... Ükskord, kunagi ammu-ammu, ööbisime
Kreekas, Meteoras, lageda taeva all keset kitsesõnnikust karjamaad. Hommikul kell viis hakkasid ümberringi püstloodsete kaljude otsas uinuvate kloostrite kellad lööma. Taevas oli juba roosakaks tõmbunud, kuid veel siravaid tähti täis. Ei tuuleõhkugi, ümberringi tumedad siledad kaljud ja see mitmehäälne pimm-põmm... Numbritoas oleks sellel ajal alles teist külge keeranud.

...Niisiis olen kodulehele üles pannud vaikselt omi muljeid käimistest. Mõni asi on rohkem pildis, mõni nagu päevikuna, mõni tekstina, mitmed käimised (eriti enne 2000-t) pole üldse üles pandud... Kuidas just tuju ja tahtmist on olnud...

 

Tagasi | Kollaaž reisipiltidest 1998-2015

 

| Üles |

Ungari

Ungari 2000 

 

 


Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi

http://blogs-images.forbes.com/tomiogeron/files/2012/01/facebook_logo2.png

Creative Commonsi litsents

 

Viimati täiendatud: 11 november 2017

©Sulev Nurme 1997-2017. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved