Kui planeeringu- või
projektalal kasvab puid-põõsaid tuleb need üle vaadata ja määrata
puittaimede hooldus- ning raietööd. Puistu hinnang vajalik hoonete ja
nende juurdeehituste tegemisel, rajatiste (tehnovõrgud,
maaküttesüsteemid, teed jne) projekteerimisel jne. Puistu inventuuri
vajaduse määrab üldjuhul omavalitsus. Puistu inventeerimise ja hinnangu
võib tellida eraldi enne projekteerimistöid, kuid otstarbekas on see
tellida koos projekteerimistöödega.
Kui planeeringu- või projektalal kasvab
puid-põõsaid tuleb need üle vaadata ja määrata puittaimede hooldus-
ning raietööd. Puistu hinnang vajalik hoonete ja nende
juurdeehituste tegemisel, rajatiste (tehnovõrgud, maaküttesüsteemid,
teed jne) projekteerimisel jne. Puistu inventuuri vajaduse määrab
üldjuhul omavalitsus. Puistu inventeerimise ja hinnangu võib tellida
eraldi enne projekteerimistöid, kuid otstarbekas on see tellida koos
projekteerimistöödega. Puistu hinnang peab andma kasvavate puude:
-
diameetri (ja kõrguse);
-
liigi;
-
seisundi / haljastusliku väärtuse;
-
juhised raieks ja/või hoolduseks;
-
lähteinfo arboristile raie- ja
hooldustööde maksumuse ning tööde spetsiifika hindamiseks.
Hinnang peab olema tehtud aktsepteeritava
metoodika kohaselt ja omavalitsuse regulatsioonile vastavalt (vt
nt Tallinnas kehtiv kord). Puistu hinnang peab olema digitaalne,
tehtud projekteerimisel kasutatavale aktuaalsele geodeetilisele
alusplaanile ja esitatud (lisaks pdf-le) kindlasti ka
vektorgraafikas (dwg, dgn). Oma tööd oleme teinud kas Tallinnas
kehtivat korda arvestades või puu seisundipõhist metoodikat
kasutades. Vajadusel oleme teinud üksikpuude hindamist ka nö
süvendatult VTA meetodil.
Sõltuvalt olukorrast võib hinnang olla koostatud üksikpuudena või
puistuosadena (eraldistena) või kombineeritult. Puistuosadena
tehakse üldjuhul metsad/metsalaadsed puistud või umbekasvanud pargid
jm alad, kus üksikpuudena hindamine on võimatu või ei anna tulemust.
Puistuosadena hindamine jääb üldiseks, teostatavate tööde
kirjeldused antakse ette metoodiliselt, mistõttu raie- ja
hooldustööde planeerimisel ei saa anda ette mahte puu täpsusega.
Muidugi on võimalik näiteks sanitaarraie kohapeal või juba hindamise
käigus eelnevalt ette märkida ja maht sellele vastavalt välja
arvutada.
Linnahaljasaladel tuleb teha hindamine üksikpuudena. Selle jaoks on
vajalik aktuaalse digitaalse geoaluse olemasolu täpsusega vähemalt
1:500, millel kajastuvad puud alates rinnasdiameetrist 6cm ja
põõsad. Võsa- ja põõsamassiividel peaks geoalusel kajastuma nende
välispiir.
Artes Terraes
arendati välja 2013-2014 aastal firmasiseseks kasutamiseks Bentley
Microstationiga koos töötav rakendustarkvara, mis võimaldab
digiversioonis erinevaid päringuid teha otse puistuplaanilt erineva
raie põhjuse, erineva hooldusvajaduse jm järgi, võimaldades
paindlikult ja kiiresti arvutada puistu hooldus- ja raiemahte
Puistu hinnangu võib teha dendroloog,
maastikuarhitekt või metsandusliku kõrgharidusega spetsialist.
Parima tulemuse saab, kui hinnangu koostab see, kes hiljem teeb ka
projekti. Oma töödes olen kasutanud spetsiifiliste küsimuste puhul
konsultantidena nii dendrolooge, metsamehi kui arboriste.
Hinnangu tegemise aeg sõltub eeskätt maa-ala suurusest ja
puude-põõsaste hulgast. Üldjuhul saab hinnangu tehtud 1-3 nädalaga.
Võimalik on ka
konsultatsioon
ja raiutavate või hooldust vajavate puude märkimine objektil.
Objektidel, mis asuvad Tartust kaugemal kui 50 km on konsultatsioon
tasuline (Hinnakiri).
Näiteid puistu hinnangutest
| Tellimine
|
|
Muud pargi- ja maastikuuringud
Sõltuvalt
olukorrast võib olla vajalik teha ka pargi alustaimestiku (rohustu)
inventuure ja uuringuid või hinnata kavandatud rajatise, protsessi vms
mõju ümbruskonna taimestikule. Ülevaade projektalal kasvavast
rohttaimestikust võiks olla iga projekti osa määral, mis võimaldaks
kasvava rohustu maastiku kujundamisel maksimaalselt ära kasutada.
Sõltuvalt olukorrast võib olla vajalik teha ka
muid lähteuuringuid. Ülevaade projektalal kasvavast rohttaimestikust
võiks olla iga projekti osa määral, mis võimaldaks kasvava rohustu
maastiku kujundamisel maksimaalselt ära kasutada. Üldjuhul peaks
projekti koostav maastikuarhitekt olema suuteline hinnata olemasolevat
rohustut ning selle integreerimisvõimalusi uude, loodavasse lahendusse
(või kui endal kogemusest puudu jääb, tuleb konsulteerida botaanikuga).
Praktikas ei ole kahjuks kasutusel üldkasutatavat metoodikat ja ka nõuet
rohustu hindamiseks, mistõttu sageli see osa jääb projektides ja
planeeringutes pinnapealseks või ei arvestata rohttaimedega üldse.
Tavapäraselt, eriti looduskaitsealustel aladel, on lisauuringud
vajalikud ka mõne kaitsealuse eluvormi või koosluse esinemise kindlaks
tegemiseks või leviala määramiseks ja selle hoidmiseks tingimuste
seadmiseks. Tavapäraselt viib sellised uuringud läbi vastavale
temaatikale sobiv teadlane (botaanik, mükoloog jne). Alustama selliste
uuringute puhul peaks Keskkonnaametist, kus sageli on juba olemas piisav
info kaitsealuste liikide kohta.
Mõnikord on vajalik hinnata ka mõne kavandatava rajatise mõju kasvavale
puit- või rohttaimestikule või vastupidi, taimestiku mõju rajatisele.
Sõltuvalt probleemist võib olla see maastikuarhitekti, dendroloogi või
botaaniku pädevuses. Kõigi eriuuringute puhul on vajalik eelnevalt
täpselt määratleda, milleks neid vaja on. Enne uuringute tellimist on
soovitav konsulteerida nende tegemise otstarbekuse ja täpse sisu osas
sobiva spetsialistiga, et mitte teha kulutusi antud situatsioonis
ebavajalikele asjadele.
Näiteid pargiuuringutest
| Tellimine
|
