kaarma_domiitkaarma_domiitkaarma_domiitkaarma_domiit            

NB! Lingid on täiendatud märtsis 2005, osa  neist ei pruugi enam olla aktiivsed!

 

 


 

 

[ fotod Kaarma karjäärist ]

[ fotod workshopi esimesest Saaremaa sessioonist ]

[ Kaarma... kursuse kirjeldus - printerisõbralik versioon ]

Kaarma dolomiidikarjääri workshop

 

Intro

 

Kaarma dolomiidikarjäär on aastaid seisnud maastikus omapärase ja kohati ebaesteetilise maamärgina. Selles väljendub eeskätt nõukogulik tootmisprotsess, kuid ka kaasaegne tootmine jätab maastikku oma jälje. Kaarma dolomiidikarjäär, nagu kümned Eestimaa pae-, kruusa-, liiva- jm karjäärid on kõrvaltvaatajatele tunnistuseks sellest, et maavarade kaevandamisega kaasnevad hirmuäratavad ja pöördumatud maastikumuutused, mis jäävad kümneteks aastateks kodukandi loodust rikkuma.

 

2004.a. mais OÜ Saare Dolomiit poolt tulnud algatus Kaarma dolomiidikarjääri rekonstrueerimiseks oli, eelnevat arvestades, teretulnud algatuseks. Vähemasti idee tasandil on see pretsedent näitamaks, et maavarade kaevandamisega kaasnevad maastikumuutusi saaks oskusliku ning läbimõeldud tegevusega muuta taas kasutatavaks ning esteetiliselt vastuvõetavaks.

 

Ajavahemikul september-detsember 2004.a. valmisid OÜ Saare Dolomiit, OÜ Artes Terrae ja EPMÜ KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengitega koostöös ideekavandid Kaarma karjääri ümberkujundamiseks polüfunktsionaalseks rekreatsioonialaks. Eeskätt on väljapakutud Kaarma karjääri ümberkujundamise ideed inspiratsiooniallikateks ka näiteks teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjääride korrastamiseks, kuid üldisemalt võiks tehtut eeskujuks võtta paljude Eesti paekarjääride korrastamisel.

 

[ Tagasi üles ]

 

 

 

workshop

 

Ettevõtmise läbiviimise idee workshopi kujul formuleerus 2004.a. suvel. Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning läbirääkimisi, kuidas võiks Kaarma karjääri ideekavandi loomise läbi viia. Igajuhul oli olemas küsimise peale üsna aktiivne üliõpilaste huvi - mistõttu tekkis reaalne idee korraldada tudengitega  workshop, mis oleks huvitav tudengitele ja mille väljund rakendamiskõlblik kujundusideede edasiarendamiseks. Nii haarati töösse Artes Terrae OÜ, mis seisis hea töö läbiviimise organisatoorse poole eest. KKI poolseks abiks jäi multimeediaprojektor ning osaliselt  Saaremaa ekskursiooni finantseerimine.

 

Workshopil toimunud ajurünnakutes ja esitlustel lõid kaasa Kaarma valla esindajad, Saaremaa keskkonnateenistuse esindajad, Geoloogiainstituudi  teadlased, Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OÜ Saare Dolomiit esindajad.

 

Esialgu registreerunud u. 20 huvilisest jäi lõpuks järele 13, kelle hulgast üks loobus peale esimest Saaremaa sessiooni. Osalejad jaotusid kolmeks grupiks. Mängisime, et iga grupp moodustab omaette nö. ettevõtte, millel on oma nimi, logo ja grupisisene töökorraldus... 

 

[ Tagasi üles ]

 

korraldus

 

Töö oli jaotatud sessioonideks, millest kaks toimusid nelja- ja kolmepäevaste tsüklitena kohapeal karjääris. Esialgse plaani kohaselt pidi iga grupp välja töötama kontseptsiooni ja esmase ideekavandi. Ideekavandite hulgast pidid karjääriga seotud huvigruppide esindajad välja valima ühe, mida siis edasi arendada. Ajakava ning põhilised tegevused septembrist kuni detsembrini 2004.a. olid järgnevad:

 

·          9...12. september töö Kaarma karjääris kohapeal, mille käigus tutvuti karjääri ning selle ümbrusega, kanti ette asjakohastel teemadel ettevalmistatud ettekanded ja mõeldi ühiselt koos Saare Dolomiidi, Saare Keskkonnateenistuse, Geoloogiainstituudi ja Kaarma valla esindajatega. Sessiooni lõpuks töötas iga grupp välja esialgse kontseptsiooni, mida esitleti Kaarmas viimasel päeval kõigi eelpoolloetletud huvigruppide esindajatele. Saadud tagasiside võeti arvesse ideelahenduste ettevalmistamisel.

 

·          Sellele järgnes iseseisva töö periood Tartus ning grupitööde vaheesitlus Tartus oktoobri algul;

 

·          Tartu esitluse järgselt täiendati ideid ning presenteeriti neid Kaarmal oktoobri II poolel, kus oma arvamust tööde kohta avaldasid jällegi juba eespool mainitud organisatsioonide esindajad. Samal korral toimus ka ekskursioon valdavalt Kaarma dolomiidiga seotud objektidele. Kõik soovijad said tutvuda veelkord karjääriga. Esitlusel saadud tagasisidega arvestati ideekavandite lõppversioonide koostamisel. Kuigi selle esitluse lõpus pidanuks välja valitama kolmest üks kavand, otsustati, kuna kõik tööd olid huvitavad ja omanäolised, minna kõikidega lõpuni ning otsustamise teha alles peale lõppesitlust. Ühtlasi leiti konsensus, et ei hakata erinevates töödes leiduvaid ideid kokkumiksima.

 

·          Peale Kaarma esitlust viimistleti ideid, esitleti neid lühidalt omavahelisel töökoosolekul detsembri algul Tartus veel korra enne lõppvormistust.

 

·          Lõppesitlus toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli auditooriumis 10. detsembril  2004.a..  Esitlusel osalesid AS Saare Dolomiidi, Eesti Paeliidu ja Geoloogiainstituudi esindajad. Kahjuks ei saanud kohale tulla KKI, Kaarma valla ja Saare Keskkonnateenistuse esindajad. Lõppesitluseks tuli esitada valmis töö paberkandjal ning valmistada ette u. 15 min. pikkune esitlus. Sisulise külje pealt oli lõplikult vormistatud töödes nõutud järgnev:

 

§         lahendused vastavusse viidud reaalse geoalusega

§         teed, platsid, rajad - asukohad konkreetsed, määratud kattematerjal  ja üldiselt mõõtmestatud (st, kui pikad ja laiad, viide konstruktsioonile)

§         kõikide objektide asukohad pidid olema konkretiseeritud

§         kõikide objektide kohta, mis eeldavad ehitust ja puistangute ümberpaigutamist,  pidid olema kas plaaniliselt või tekstiliselt kirjas nende orienteeruvad lõppkõrgused, samuti ära määratud plaanil nende puistangute osad, kus tuleb ohutuse mõttes kive ümber tõsta.

§         täpsustada tuli ka objektide/materjali jms kogused ja mahud ning välja arvutatud orienteeruvad põhiliste tööde mahud.

[ Tagasi üles ]

 

saaremaa

 

Saare Dolomiidi poolt olid ettevalmistatud firma Kaarma tootmiskompleksi peahoones ruumid ööbimiseks (mattide ja magamiskottidega) ja stuudioks. Söömiseks oli suurepärane võimalus firma samas hoones nõukogudeajast päranduseks saadud arhailises baariruumis, mis ekstra tudengite jaoks "töökorda" seati. Pesemisvõimalus oli organiseeritud samas hoones keldris asuvas, samamoodi nõukogudehõngulises, kuid täiesti töökorras saunas. Loodud olid igatahes väga head ning inspireerivad võimalused karjääriga tutvumiseks, kes tahtis, sai kasvõi öösel karjääris jalutada ning projektala ise paistis kogu oma ilus stuudio aknast.

 

Saaremaa sessioonid kujunesid just tänu Saare Dolomiidi poolt tehtud ettevalmistustele ruumide osas igati meeldivaks. Koos Hindrek Auväärtiga Saare Dolomiidist ja geoloogidega Geoloogiainstituudist toimunud matkal esimesel päeval Kaarmas said kõik osavõtjad pildi karjäärist, dolomiidist, kui kivimist, dolomiiditootmisest. Matkale järgnenud ettekannete ning erinevate osapooltega koos peetud ajurünnaku tulemusel hakkas selguma, millega me täpselt silmitsi seistakse.

 

Tartu sessioonide vahel tegutses iga grupp iseseisvalt, vahepeal saadi kõigiga kokku paariks lühikeseks info-töökoosolekuks.

 

[ Tagasi üles ]

 

metoodika, lähtekohad, tagamaad

 

Me ei püüdnud enne algust ülesannet ega tulemust väga täpselt defineerida. Kohale tulles olime just nii targad nagu keegi oma ettekannet ette valmistades oli saanud, ainult mina erandina olin eelnevalt karjääris kaks korda käinud. Esimeses etapis püüdsime tutvuda maksimaalselt koha enesega ja kuulata, mida soovivad kohalikud võimalikud huvigrupid, kuidas nähakse tootmisest väljas olevat karjääriosa perspektiivis. Järgmisena püüdsime läbi etteannete end kurssi viia Eestis tehtuga ning mingis osas sellega, mida maailmas tehakse. Kuna aga tegemist on suhteliselt spetsiifilise karjääriga, siis otseseid eeskujusid selle lühikese aja jooksul ei õnnestunud leida, kuigi paljud pöördusid oma ettekannetes ja hiljem töödes otse või viitamisi landarti megaliitarhitektuuri ning dolomiidi, kui kivimi ja kui ehitusmaterjali poole.

 

Peale ajurünnakut ja ettekandeid sai selgeks, et prooviks oma töödes mitte tegeleda karjääri rekultiveerimisega kui ainult nõlvade tasandamise ja taasmetsastamisega, vaid püüaks leida veidi teistsuguseid lahendusi. Tekkis mõte eemalduda ka Eestis tavapärasest viidastatud-sildistatud matkaradade trendist. Kuna "peatellija" nägemuses oli Kaarma tulevane dolomiidipark koht, mis ei peaks olema kellelegi suure raha teenimiseks, siis loobusime suuresti ka ajurünnakul kohalolnud erinevate huvigruppide ideedest teha karjääri krossirada, staadion, mets, kala- ja vähikasvatus, kontsertlava, dolomiidimuuseum jne, jne (kuigi osad ideed visati kohe "üle parda", jäid siiski õhku mõned intrigeerivamad ja nende peegeldusi võis kohata hiljem kõigi kolme grupi töödes). Nii otsustasime, et iga grupi vaim on vaba, põhilähtekohaks said dolomiit ja Kaarma karjäär kui fenomen iseeneses. Nö. tehnilisteks lähtealusteks jäid kaevandusalade rekultiveerimise kord ja tulevase võimaliku rajamise rahastamise huvides RAK meede 4.6.

 

[ Tagasi üles ]

tulemus, ideed, mõtted

 

Alljärgnevalt niisiis mõtted ja ideed, mis tekkisid. Panin materjali sellisena üles nagu grupijuhid vaevusid selle terviklikult kokku panema - lõppesitlusel oli vähemasti Roosa Belassi seltskonnal hoopis soliidsem ja asjalikum materjal - kuid - vähemalt illustreerivad ideed on olemas... Takkajärele infona, et ilmselt kunagi (kui raha saabub) läheb töösse Ida-Saksa Turistide kontseptsioon... Varuge kannatust - failid on  enamuses suured!

 

MTÜ Roosa Belass

 

   ideed ...   mõtted ... (0,04 mB)

 

KON

 

  ideed ... (1 -> 1,5 mB)   mõtted ... (2 -> 1,5 mB)

 

Ida-Saksa Turistid ÕÜ

 

  ideed ...   mõtted ... (2,9 mB)

 


[ Tagasi üles ]

 

osavõtjad

 

Huvilisteks olid eeskätt EPMÜ KKI maastikuarhitektuuri tudengid ja magistrandid, kuid nn. külalisesinejatena ka mõned aktiivsed maastikuarhitektina töötavad vilistlased, kes ei peljanud suhteliselt puritaanlikke tingimusi Kaarmas ning leidsid aja. Igatahes oli rõõm tõdeda, et kohale tulid ka Tanel ja Toomas - mõlemad lihtsalt tegevad maastikuarhitektid, mitte tudengid. Igaljuhul sai nende entusiasm tasutud ja kumbki neist sai endale "vedamiseks" grupi. Osalejad täpsemalt jaotusid gruppidesse, mille nimedeks said KON (Kõige Originaalsem Nimi), MTÜ Roosa Belass ja Ida Saksa Turistid ÕÜ...

 

 

MTÜ Roosa

Belass

Anna-Liisa

maastikuarhitektuuri üliõpilane (IV)

Merle

maastikuarhitektuuri üliõpilane (IV)

Egni

maastikuarhitektuuri üliõpilane (IV)

Tom

maastikuarhitekt

 

KON

Kristiina

maastikuarhitektuuri magistrand

maastikuarhitekt

Jane

maastikuarhitekturi magistrand

maastikuarhitekt

Kaie

maastikuarhitektuuri üliõpilane (III)

Tanel

maastikuarhitekt

 

Ida-Saksa

Turistid ÕÜ

Sirle

maastikuarhitektuuri magistrand

maastikuarhitekt

(Mõttetu Kruvi)

Sulev

maastikuarhitektuuri doktorant

maastikuarhitekt

(Praktikant)

Nele

maastikuarhitektuuri doktorant

maastikuarhitekt

(Andekas Disainer)

Andres (Ebu)

maastikuarhitektuuri üliõpilane (IV)

 

(Boss; direktor)

 

 

[ Tagasi üles ]

 

lõppsõna

 

See on siis selleks korraks läbi. Jaanuaris saavad osalised matriklitesse 3,0 AP. Kuid olulisem on kogemus. Mina olen küll veidikene targem ning, mis peaasi, saanud kõvasti inspiratsiooni teiste tööde tegemiseks ja järgmiste workshoppide läbiviimiseks.

 

Tänan kõiki, keda on eelpool mainitud ja ka neid keda pole eelpool mainitud - kõiki kes otseselt osalesid ja ürituse hea sujumise nimel oma panuse andsid (sh. seda Roonimäe tankla mehhaanikut, kes väljaspool tööaega Tommi "külmkapi" käigukasti korda putitas, Metra autolaenutust, Elle Mäed jt).

 

Sulev

 

[ Tagasi üles ]

 

kaarma workshop meedias ja internertis

 

·          Maaleht, 16.12.2004.a.

·          Meie Maa, 03.11.2004.a.

·          Meie Maa, 02.09.2004.a.

·          www.saaremaa.ee, 02.04.2004.a.

·          www.saarlane.ee

 

 

 

 

| Avaleht |

Viimati täiendatud 19.märtsil 2005

Copyright © Sulev Nurme 1998-2005

[ Tagasi üles ]