Sillamäe linnaruumi workshop

---

 

Sisukord

 

Proloque

Päikeselinn

Probleem

Workshop

Osalejad

Lähtematerjalid

Tööpiirkonnad

Grupid

Töö

Kokkuvõte

Mis edasi?

Epiloque

 

---

 

Workshopi korraldus

Workshopi tutvustus (pdf, 2,2 mB)

 

 

Alljärgnevad fotod: K. Saloste, R. Kübar, T. Breede, M. Suits, S.Nurme, V. Šurmin.

 Ajaloolised fotod ja joonised: V. Šurmini kogu.

 

---

 

Proloque

---

 

Linnaruumi workshop Sillamäel on selles faasis lõppenud. Tänan kõiki osavõtjaid ja korraldajaid.

 

Kuna ülevaade peaks saama üles Sillamäe linna kodulehele, olen alljärgnevalt püüdnud teha esialgseid kokkuvõtteid toimunust peamiselt läbi iseenda muljete. Workshopi võtab kokku kindlasti ka kahes keeles temaatiline kogumik, mis lähemate kuude jooksul peaks üllitatud saama. Kogumikku tahaks panna enamuse ettekannetest, mille tegid lektorid ning töögruppides osalenud. Samuti peaks saama kogumikku ka grupitööde tulemused. Eelnevast ka palve - saatke palun ära oma tööde kokkuvõtted ning ka ettekanded, kes Sillamäel oma üle ei andnud.

 

Fotod on meelega paigutatud segipaisatult ja must-valged: nii ei ole tänane päikseline ja mineviku liiga morn emotsioon liigses kontrastis ning, kui suur on siis tänase päeva olustiku visuaalne vahe võrreldes möödunud 60 aastaga...

 

[  Workshopi ajakava ning korraldus vt. siit. ]

 

 

 

Päikeselinn

---

 

Sillamäe on Eesti linnade seas üks nooremaid ja samas omapäraseima ja huvitava nõukogudeaegse arhitektuuri ning planeeringuga linn, kus idast tulnud suurimpeeriumi sõjajärgse arhitektuuri perioodid on omaette selgelt eristuvate piirkondadena vaadeldavad. 1946.a. alustati koos uraanirikastustehasega tööstuslinna rajamist, mille tagajärjel tekkis, isegi tollal äramärkimist leidnud kompaktse planeeringu ja vastavalt tervikliku arhitektuuriga linnaruum, mis tänu juhuste kokkulangemisele on justkui konservi suletult hoomatav tänini.

 

2005.a. septembri alguse päikeses küütlevas linnas jalutades kaob ajataju: 1940- 1950-te, 1960- 1970-te, 1980 -te nõukogude linnapilt ja ümberringi kõlav keelepruuk tekitavad tunde nagu oleks järsku tagasi sattunud aastasse 1985. Judin jookseb üle selja - vaatad üle õla - kas ei ilmu kusagilt rohekashallides sinelites patrull, furaškad kuklas ja õlakutel ilutsemas kollaselthelkivad tähed "CA" või ei peatu pidurite krigisedes sini-kollane UAZ kirjadega "Милицйя", millest väljuv mundrimees palub esitada dokumendid...

 

Aga inimesed hoopis naeratavad endiselt, tuntud pangareklaam, paigutatuna viljapeadega ehitud ehisviilu juurde ning Mere pst puude vahelt paistev uue kiriku ristimärk rahustavad tekkiva judina seljal...

Õnneks on nüüd teine aeg...

2005.a. - Vladimir Ilitš Silmeti tuumavariendi põrandal...

Nood päikesest kullatud hooned, puiesteed, pargid on tähenduslikud: kellelegi langenud hiilguse või hoopis kurjuse kehastus, kellelegi arenev kuurort, kellelegi kodu, kellelegi Tšernobõli ekvivalent, kellelegi vangla, kellelegi järgmine, anonüümne punkt Ida-Viru vaatamisväärsuste ahelas... Tegelikkus, lootused ja müüdid...., ent ilmselt Sillamäe linnaruumis avalduv visuaalne sõnum ei jäta enamust sellega suhestunuist sisemiselt puudutamata. Milline on see emotsioon, sõltub kindlasti isiksusest endast ning sellest, millise ootusega või eelarvamusega keegi linna tuleb, kuid suure tõenäosusega on kohalviibija muljete suurimaks mõjutajaks siiski omanäoline ja ajastule omane stiilipuhas linnapilt.

 

 

Niisiis on Sillamäe linnaruum eriline ja on hakatud kõnelema selle väärtustamisest ning hoidmisest. Aga ka Sillamäele tuleb raha. Sellest tulenevad paratamatud stiihiliselt kujunevad märgid on juba märgatavad  - suvalised ümberehitused, plastaknad, profiilplekist juurdeehitised jne (nagu ikka...).  Seda vaadates ilmselt polegi oluline, kuidas keegi tõlgendab Sillamäe minevikku ning selle tummi tunnistajaid - nagunii viimast suurimpeeriumi valitsemisaega ei saa ega tohigi unustada - see on olnud, Sillamäe on olemas. Selles sisalduv ideoloogiline sõnum - ab initio nullum semper nullum - algusest peale eimiski, jääb alati eimiskiks. Loodetavasti on pimedus ja kurjus maetud koos radioaktiivsete jäätmetega - see ei tähenda, et sarnaselt pinnasekihi all vaikselt mulksuva radioaktiivse materjaliga oleksid nad on kuhugi kadunud. Nii nagu uus Sillamäe maamärk - "kurgaan" sadama kõrval - tuletab möödunud pimeduse ja kurjuse aeg end iga päev küll meelde, kuid elu ei käi enam nende taktikepi all.

[ Üles ]

2005.a. Kino Rodina, praegune kasiino

 

Probleem

---

 

Praegune linn oma identiteediotsinguil püüab sirutuda valguse poole - heale elukeskkonnale ja turismile, selle üheks põhieelduseks on olemasoleva mitmetähendusliku keskkonna hoidmine. Nagu väga paljudes kohtades enne on juhtunud, võivad need omanäolised nähtused, mida võiksime praegu käsitleda ka Sillamäe väärtustena, ühel heal päeval olla kadunud või kaetud pöördumatult "küprokiga".

 

 

Teisalt ei ole kõik kaugeltki väärtuslik, mis  s e l l e s t   vanast ajast alles on. Kogu Sillamäe linnaruum, selle kvaliteedid, kujunemise tagamaad jne on tänases maailmas ilmselt väga raskesti mõistetavad. Arvatavasti saabki olla praegusaja inimese jaoks väärtus sellel miljööl, mis on praegu, seega suuresti pildil, mida nähakse (see ei tähenda, et tagamaad tuleks unustada). Rääkides seega linnamiljöö säilitamisest saabki Sillamäel rääkida rohkem visuaalsest küljest - vaevalt, et keegi, vaadates pärani silmi hooneid, milles ajastule omastes veidrates transformatsioonides väljenduvad kontekstivälised mõttekatked ajaloo parimatelt arhitektuuriteoreetikutelt, tahavad sinna juurde kuulda otseselt ahelate kõlinat. Küsimus on selles, mis teeb praegu selle linna miljöö, mis on selle väärtused ja kas on vaja seda hoida?

 

Eelnevast lähtuvalt on tarvis kuidagi reguleerida linnasüdames ning elamupiirkondades toimuvat remondi- ja ehitustegevust, et säiliks see, mis on säilitamisväärne.

[ Üles ]

2005.a. Põhikamp

 

Workshop

---

 

Ettevõtmise peakorraldaja oli niisiis Sillamäe LV. Workshopile tulijaid võiks kirjeldada mitmeti, kuid kahe sõnaga kokku võttes olid kohal praktiseerivad maastikuarhitektid Eestimaa maastikuarhitektuuri- ja arhitektuuribüroodest ning omavalitsusasutustest, samuti EPMÜ PKI maastikuarhitektuuri 4+2 magistrandid EKA Restaureerimiskooli magistrandid ja üliõpilased. Lektorid olid kutsutud ning töögruppides osalejate ettekanded olid valitud vastavalt käsitletavale peateemale, mille põhivaldkondadeks olid:

 

 

§          Sillamäe kujunemine, linnaruum ja selle väärtused

§          miljööväärtused ja nende kaitse

§          maastikuanalüüs linnaruumis

 

Töö eesmärgiks oli saada loengutes taustinfot ning välitöödel Sillamäe koguda infot linnaruumist. Töö tulemusena pidid valmima grupitöödena raportid, mille sisu oli formuleeritud linnavalitsuse poolse üldise lähteülesandega. Kuna tööpiirkonnad olid erineva sisuga, pidi iga grupp väljatoodud punktide vajadust ning paikapidavust kontrollima in situ. Samuti pidi iga grupp oma metoodilise lähenemise ise defineerima.

Alljärgnevalt siis linnavalitsuse poolne lähteülesanne.

u. 1950.a. Mere pst algus

 

1.       Miljööväärtusliku ala tunnusjoonte määratlemine Sillamäe kontekstis.

2.       Iseloomulikud sümbolid, maamärgid.

3.       Miljööliselt iseloomulikud olulised ja tähtsusetud paigad workshopi alal.

4.       Miljööväärtuslike alade määratlemine (piirid, kirjeldus ja põhjendus).

5.       Miljööväärtuslike alade vahelised seosed (eristamine), alade vahelise vaba maa planeeringulised põhimõtted (hoonestus, liiklus, haljastus jne).

6.       Üldnõuded miljööväärtuslike aladel teostavatele planeeringutele (sh hoonete korruselisus, hoonestuse tihedus, kruntide suurus, olemasoleva krundijaotuse muutmise keeld jne).

7.       Miljööväärtuslike alade siseste hoonestamata alade hoonestamise põhimõtted (võib vaadata lahus üldplaneeringuga kehtestatud funktisonaalsest tsoneerimisest).

8.       Nõuded miljööväärtuslike alade ehitiste remondile ja juurdeehitusele (fassaadipassid, värvid (katus, seinad, aknad, uksed, muud elemendid), dekoor, aknad, uksed, materjalid).

9.       Ettepanekud miljööväärtuslike alade ümberhoonestamiseks (võib vaadata lahus üldplaneeringuga kehtestatud funktisonaalsest tsoneerimisest), sh olemasolevate hoonete lammutamise osas.

10.   Ettepanekud miljööväärtuslike alade haljastuse, piirete, inventari ja arhitektuursete väikevormide ümberkujundamise, remondi ja uuendamise osas.

11.   Ettepanekud liiklusskeemi, tänavakatete ja välisvalgustuse osas.

12.   Nõuded tänavakaubanduse müügikohtadele ja kubanduse hooajalistele laiendustele.

13.   Nõuded reklaamile miljööväärtuslikul alal (hoonete seintel, akendel, ustel, katusel, muu välireklaam).

14.   Tegevuste plaan (tegevuskava) miljööväärtuslike alade kaitsmisel ja arendamisel.

[ Üles ]

2005.a. Sillamäe kutsekooli ühika 9. korruselt...

 

Põhilised lähtematerjalid

---

 

Tähelepanu!

 

Alljärgnevad materjalid on siin üleval Sillamäe linnavalitsuse loal workshopi lähtematerjalide tutvustamiseks. Materjalidega võib vabalt tutvuda, kuid nende levitamine, kopeerimine, paljundamine jne ilma linnavalitsuse loata ei ole lubatud.

 

[ L. Hansar. Miljööväärtuslike alade määramise metoodika. (Seitsme...*) - pdf; 374 kB ]

[ L. Hansar. Sillamäe linnaehituslikud väärtused. (Seitsme...*) - pdf; 616 kB ]

[ Sillamäe üldplaneeringu seletuskiri - pdf; 576 kB ]

[ Linnaplaan - gif; 1,4 mB ]

[ Üldplaneeringu joonised (jpg)]

[ Sillamäe arengukava]

 

___________

 

* - L. Hansar. Seitsme Eesti väikelinna identiteediprojekt. Eesti Muinsuskaitseinspektsioon ja Keskkonnaministeerium  2001

[ Üles ]

2005.a. Rand

 

Osalejad

---

 

Lektorid

 

Vladimir Šurmin    Sillamäe LV, peaarhitekt-linnaplaneerija

Juhan Maiste       Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimiskool, professor

Lilian Hansar        Muinsuskaitseamet, Saaremaa vaneminspektor

Leele Välja          Tallinna LV Kultuuriväärtuste Amet, miljööalade osakonna juhataja

Hain Toss           Muinsuskaitseamet, peainspektor kinnismälestiste alal

Remi Kübar         AB Büroo, maastikuarhitekt

Toomas Muru      Eesti Põllumajandusülikool Põllumajanduse ja Keskkonna Instituut, lektor

Matis Rodin         Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimiskool, magistrand

Madis Roosalu      Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimiskool, magistrand

Maila Kuusik        Siseministeerium, Planeeringute osakond, peaspetsialist

Agne Trummal    magistrand, EKA Restaureerimiskool, Muinsuskaitseamet, peadirektor

 

Workshopi töögruppide liikmed

 

Gea Järvela         magistrand, EPMÜ PKI maastikuarhitektuur, Nõo VV, projektijuht

Helle Väärsi         magistrand, EPMÜ PKI maastikuarhitektuur        

Maris Suits          magistrand EKA Restaureerimiskool          

Mihkel Lember     magistrand, EPMÜ PKI maastikuarhitektuur, AS Kobras, maastikuarhitekt

Nele Nutt           doktorant, EPMÜ PKI maastikuarhitektuur, Artes Terrae OÜ, tegevjuht

Remi Kübar         magistrand, EPMÜ PKI maastikuarhitektuur, AB Büroo maastikuarhitekt

Tanel Breede      Artes Terrae OÜ, maastikuarhitekt

Karin Bachmann   AS K&H, planeerija, EKA urbanistika magistrand

Kristi Kivimaa       magistrand, EPMÜ PKI maastikuarhitektuur        

Kaisa Puniste       Tartu LV Arhitektuuri ja Ehituse Osakond, projektijuht

Mari Nõmmemaa  üliõpilane, EKA Restaureerimiskool          

Egni Muuga        maastikuarhitekt

Madis Tuuder      üliõpilane, EKA Restaureerimiskool          

Heiki Kalberg       AS K&H, planeerija

Merle Karro-Kalberg maastikuarhitekt

Sulev Nurme       doktorant, EPMÜ PKI maastikuarhitektuur,Artes Terrae OÜ, maastikuarhitekt

Kersti Saloste      Saloste Maastikuarhitektuuribüroo OÜ, maastikuarhitekt

Tõnis Kalberg      Sillamäe LV, aselinnapea

Kalev Prits          Jõhvi LV, linnakunstnik

[ Üles ]

u. 1960.a. Mere pst...

 

Tööpiirkonnad

---

 

Tööpiirkondade määratlemisel lähtuti Lilian Hansare poolt määratletud Sillamäe miljööväärtuslikest piirkondadest üheltpoolt ning Sillamäe üldplaneeringuga formuleeritud piirkondadest teiselt poolt. Sellest lähtuvalt jaotati tööpiirkonnad, mis puudutasid hoonestust 3 grupi vahel järgnevalt:

 

§          1940 ... 50-l aastatel ehitatud hoonestusala

§          1960 ... 70-l  aastatel ehitatud hoonestusala nng 1940- 50-l ehitatud Sõtke tn piirkond ja Silmeti administratiivhooned

§          1980-l  aastatel ehitatud hoonestusala

 

Neljanda grupi mureks jäi linna rohestruktuur ja loodusobjektid (Keskpark, Mere park, Kasesalu, veehoidlate ümbrused, mererand, puiesteed).

 

 

[ Erinevate ehitusperioodide joonis (Sillamäe ÜP - joonis 5) ]

 

 

 

 

 

 

[ Üles ]

2005.a. Kutsekooli ühikatuba (meie hotell)

 

Grupid

---

 

Kohaletulnud (va enamus lektoritest) jagunesid gruppidesse printsiibil, et vähemalt igasse hoonestusaladega tegelevasse gruppi oleks haaratud inimesi nii maastikuarhitektuuri, kui restaureerimise poole pealt. Grupid jagunesid järgnevalt:

 

1940 ... 50-l aastatel ehitatud hoonestusala:

 

§          Nele

§          Gea

§          Madis

§          Kaisa

 

 

1960 ... 70-l  aastatel ehitatud hoonestusala ning 1940- 50-l ehitatud Sõtke tn piirkond ja Silmeti administratiivhooned:

 

§          Egni

§          Kristi

§          Mihkel

§          Karin

 

2005.a. Paadikuurid - "Veneetsia" (looduobjektide grupi formuleeringus)

1980-l  aastatel ehitatud hoonestusala

 

§          Remi

§          Mari

§          Maris

§          Tanel

 

 

Loodusobjektide grupis oli erialaselt ettevalmistuselt kõige kirjum seltskond, alustades kunstnikust ja lõpetades aselinnapeaga, kuid grupp ise selline:

 

§          Tõnis

§          Kersti

§          Kalev

§          Helle

§          Sulev

 

Vajadusel said grupid konsulteerida Slillamäe linnaarhitekti Vladimir Šurminiga, esimestel päevadel kohaletulnud lektoritest nö juhendajatena ka Lilian Hansarega ning workshopi teisel poolel ka Leele Väljaga.

[ Üles ]

u. 2000.a. Mere pst trepid

 

Töö

---

 

Töö toimus siis kahes jaos, hommikupoolikuti ühiselt loengusaalis, milleks oli suurepärane Sillamäe Kultuurikeskuse fuajee, õhtupoolikuti iga grupp linnas oma objektil. Kolmel õhtupoolikul, peale õhtusööke arutati päeviti toimunut. Laupäeva õhtul kuulati Sillamäe Kutsekooli imposantses ehedas 80-test saunakompleksis töögruppides osalenute ettekandeid.

 

 

Viimasel päeval toimus linnavaluitsuse volikogu istungite saalis grupitööde esitlus. Ei tahaks hakata grupitöid kommenteerima. Kõik grupitööde esitlused saavad siia peatselt üles pandud hiljemalt 25. septembriks mahalaadimiseks pps või pdf  formaadis - hetkel saab üles vaid kahe grupi töö. Esitatud tööd on muutmata kujul (st. muudetud on vaid saadetud failide failiformaat).

 

 

Grupitööd (dõunlõudi)

 

[ 1940 ... 50-l aastatel ehitatud hoonestusala - pps, 0,7 mB]

[ 1960 ... 70-l aastatel ehitatud hoonestusala - seletuskiri - pdf, 65 kB ]; [ joonis - pdf, 724 kB]

[ 1980-l aastatel ehitatud hoonestusala - pps, 1,4 mB ]

[ Pargid ja loodusobjektid - pdf, 0.7 mB]

[ Üles ]

2005.a. - nurgake Rannapargist

 

Kokkuvõte

---

 

Workshop ei andnud kindlasti lõplikke vastuseid ühelegi küsimusele, millega tegeldi - selleks oli aeg liiga lühike ning igasugused põhjapanevad otsused oleksid seega liialt õhust võetud. Samas toodi välja rida tähelepanuväärseid nähtusi, millest võib-olla olulisemad:

 

  • Sillamäe kolm erinevat nõukogudeaegset hoonestusala on tähelepanuväärsed, kuid tervikuna ei ole vaja neid kõiki täies mahus käsitleda miljööväärtuslikena;
  • Nn vanalinnas peaksid olema piirangumeetmed rangemad, säilitamisel peaks hoidma hoonestust kuni detailideni välja;
  • Hrušovkade ja 80-te hoonestusel peaks püüdma hoida rangelt planeeringulisi printsiipe, ja hoonete üldruumilisi iseärasusi - kuidas suhtuda detailidesse (näit. rõdud jms), siis selles valdkonnas oli kardinaalselt vastakaid arvamusi;
  • uusehituste osas tuleb kõne alla ehitamine erinevate ajajärkude piirialadele ning rannaala ebakvaliteetsete putkade ja mahajäetud tööstusehitiste asemele, kontrollitud ehitustegevust võiks lubada ka Rannapargi osadesse;
  • hoonete fassaadide, katuste jms remondil arvestada ajastule omaste printsiipidega, fassaadid lahendada kogu ulatuses terviklikult;

 

u. 1950. Isake Stalin ja Kultuurikeskus

  • värvustes eelistada mitmevärvilisust ja soovitavalt endisaegseid toone (punakas, roosakas), kuid välistatud pole ka muud lahendused (Silmeti administratsiooni hoonete värvilahendusse suhtuti mitmeti);
  • 70-80-test pärit hoonete otsaseinte soojustamisel olemas kohapeal head näited (vt. 80-te grupitöö);
  • väljatoodud miljööväärtuslike alade tänavaruumi korrastamisel eelistada traditsioonilisi materjale (asfalt, ruudukujulised betoonplaadid, ajastule iseloomulikud haljastusprintsiibid jne)
  • säilitada tööpiirkondade tänavavõrk ja planeeringuline struktuur, säilitada (uuendada) puiesteed, mitte planeerida väljakujunenud struktuuriga kvartalite siseosadesse uusehitisi;
  • säilitada olemasolevad pargid nende piirides ja põhimahus, va Mere park, kuhu võiks perspektiivis planeerida ka hoonestust;
  • avada rannapiirkond kasutamiseks (praegu füüsiliselt kasutamine raske) ja valitud kohad hoonestamiseks;
  • teavitada kõigest sellest ka elanikkonda - nemad elavad selles keskkonnas, nemad peavad nende ideede valguses tehtavad otsustused ka aktsepteerima.

 

Kindlasti oli veel mitmeid ideid ja tähelepanekuid, kuid neist saab täpsemalt aimu juba grupitööde raportitest (mis täna, so. 16. 09, peaksid loodetavasti kõik mulle laekuma).

[ Üles ]

u. 2000.a. Kasesalu

 

Mis edasi?

---

 

Kogutud materjal nii loenguteemade kui välitöödel kogutud materjalina on kavas süstematiseerida ja koostada sellest temaatiline kogumik. Kogutud info võiks olla üheks lähtekohaks võimaliku teemaplaneeringu või ehitusmääruse väljatöötamisel. Workshopi käigus tehtud kiiranalüüs juhib kindlasti tähelepanu teatud aspektidele, mis tulenevad eeskätt visuaalsest hetkesituatsioonist - töös ei ole tegelikult arvestatud (see pole lihtsalt 4 päeva raames võimalik) oluliselt paljude muude mõjuritega, mis linna arengu ja linlaste seisukohalt võivad presenteeritud ideid tugevasti muuta.

 

Samas on kindlasti antud workshopis lõppresultaadina üks kindel ja tugev sõnum, mis ei puuduta ainult  Sillamäed, vaid ilmselt kõiki asulaid, mis alles otsivad oma identiteeti - seni kuni eilne on loetav, tajutav, dateeritav ning sellega arvestatakse oma otsustustel täna, saab hakata rääkima pidevusest, identiteedist, juurtest.

 

Mis saab Sillamäe miljööväärtusega aladest, millistes piirides need peaksid olema või milliseid väärtusi neis kaitsta, tuleb otsustada ehitusmääruse või teemaplaneeringu käigus tehtava analüüsiga. Loodetavasti aitavad need andmed, mis workshopi raames talletati A.D. september 2005.a. tulevastel planeerijatel teha otsuseid.

[ Üles ]

2005.a. Mere pst

 

Epiloque

---

 

Mulle isiklikult jääb neist päevist meelde see soe ja sõbralik vastuvõtt septembripäikeses. Ja arvatavasti  jääb meenuma Sillamäe ööklubi Captains Club - see pisut positiivselt segane atmosfäär, valju, kõikemattev venekeelne klubimuusika, milles surfavad rõõmsad inimesed... ja äkki - akustiline kitarr, tšello...

 

...And if I told you that I loved you
You’d maybe think there’s something wrong
I’m not a man of too many faces
The mask I wear is one
Those who speak know nothing
And find out to their cost
Like those who curse their luck in too many places
And those who smile are lost

 

I know that the spades are the swords of a soldier
I know that the clubs are weapons of war
I know that diamonds mean money for this art
But that’s not the shape of my heart...

 

Sting - "Shape of my Heart"... Kas see sõnum, meloodia või Taneli ülijahmunud nägu selle kõige juures, kuid midagi nii positiivset pole juba pikka aega kusagilt kõrtsust meelde jäänud.

 

Vähemalt nii mõtlen ma praegu Tartus, septembris 2005.a.

 

Sulev Nurme

[ Üles ]

2005.a. ....

---

Viimati täiendatud 27.09.05

 

Fotod: K. Saloste, R. Kübar, T. Breede, M. Suits, S.Nurme, V. Šurmin.  Ajaloolised fotod ja joonised: V. Šurmini kogu

© Sulev Nurme 2005. Kõik õigused kaitstud. www.sulevnurme.org