|
Tripi kaart
|
Venta 1995 |
Tagasi (paadimatkad) |
Abava
jõe matk (Renda-Kapas) 14
- 16. aprill 2017
Proloog
Järgm ine
Kui kunagi ürgammu
sai mindud seltskonnaga
metsanduse I kursuselt Sännast Mustjõe peale, poleks uskunud,
et veel 20 aastat hiljem sa
Õhtuvalgus
|
Üles |
Ma ei
tea, kas viitasin kellegi alalõuale, ent kui kirjutasin ääri-veeri, et kas sel
aastal paadimatkale ikka läheme või on kõik juba nii paganama keskealised, et
enam minna ei kannata, vastasid vanad olijad pea paugust, et - diil - lähme. Ja
isegi Kuramaale minek ei ole probleem. Huvitaval kombel mõni päev enne seda
kirjutas ootamatult ka üks müstiline tegelane kaugest minevikust ja uuris, kas
me sellel aastal ka kuhugi läheme ja kui peaksime, siis kas ruumi kaasa tulla
oleks. Tuli välja, et keegi siiski ilmselt satub mu kribamiste peale ka
otselingita, veel enam, isegi loeb neid vahete-vahel... Nojah. Võib-olla on
lihtsalt asi selles, et Valdol (olgu edaspidi nimetatud ägeduse mõttes Valperiks)
on ameti pärast teatud kohustused rahvaluule uurimiseks... Ühesõnaga - heade
inimeste vastu pole ju kellelgi midagi, eriti kui neil on kummipaat. Ja
nii saigi ilma suurema reklaami ja lobata taas väärikas seltskond kokku ja minek
oli kindel.
Idee
Avabale minna kujunes välja kuidagi iseenesest. Minu üks viimase kolme aasta
paadimatkamise märgasid unenägusid on Irbe jõgi. Ma ei teagi miks. Võib-olla ühe
Carnival Youthi ägeda loo/video pärast, kus
näidatakse
ilusaid võtteid Irbest ja mahajäetud Irbe raadiomajakast, aga võib-olla ka mõne selle
jõe kohta kirjutatud kiidulaulu ajel. Ent poolkogemata Irbest näpuga järge
ajades sattusin Abavale ja ka see tundus lahe. Kui siis Andrus mainis, et Abava
on mõnikümmend kilti lähemal, siis koorus otsus nagu iseenesest...
Traditsiooniliselt Suure Reede
hommikul korjasime linna pealt ja Tartu bussikast abavanaudid autode peale ja võtsime
suuna ilgevõitu ilmaprognoosist hoolimata lõunasse - teadmisega, et Lätis
paistab alati päike... Üle pika aja olid seekord paadis kõik
armsad vana kooli jõekarud, isegi Valper.
Niisiis...
* * *
Fotod: Sulev Nurme
Abava I
|
Üles |
|
|
Üles | |
14.04.2017. Tartu-Renda
Järgmine |
Proloog |
Üles
Ausalt öeldes on Renda Tartust uskumatult kaugel: vähemalt 6 Rigas
Balzams Blackcurranti, kui mitte rohkem, mistõttu juba autoreis läbi
Liivimaa Kuramaa hertsogiriiki on täiesti asi omaette. Kui Riia ja
Jurmala järel hakkavad paistma Sabile viinamäed ja asfaldilint alustab looklemist
ääretult maaliliste küngaste vahel, tabad end otsimas silmadega kõrtsuustelt sõnu "bör", "sör" ja "etterem" ning kujutad ette küla
poole õõtsuvat Ursuse traktorit, kärus veinitünn Furmintiga ja sangas
meetriste vuntsidega madjari vanamees... Ent "riepu serviss" ja "cela
remontas" ning armatuurlauas plinkiv kiilasjää hoiatus tuletavad
juba järgmisel ristteel meelde, et meie ümber ei laiu tegelikult Tokaij
künkad, vaid oleme kodust vaid 370 km kaugusel. Mitte, et sellest
kuidagi ümbritsevate maastike ilu kahaneks...
Läbi Läti sõitmine ei ole siiski vaid lust ja lillepidu nagu peale
maitsvat vahepeatust Raganas võiks hakata ette kujutama. Peatselt
tuletatakse seda üsna robustsel viisil meelde
Jurmala linna piiril. Teada on, et juba hallist ajast nööritakse seal ametlikult
inimeste käest raha linna sissesõidu eest. Aastaid tagasi maksime ühele
järgi sõitnud töllile seal obrokit näiteks sprottides... Seekord maksupunktile lähenedes
arutlesime linnamaksu üle, ent eksitav lätikeelne silt, mis rääkis
mingitest suvekuupäevadest, tekitas tunde, et vist siis on talvel
maksuvaba...
Ei olnud.
Irvitava näoga nopiti mõlemad me autod teelt ja käsutati parklasse
seisma. Marko - ta õnnetu oli roolis - läks klaarima. Valper ei jõudnud
õieti piipugi ära toppida, kui Marko naases hapu näoga ja ütles, et võime sõita,
koerad on oma osa saanud.
Enne autosse ronimist jõudis üks mustas kuues keerub meelde tuletada, et
peame tervituseks 2 euriga ikkagi linnaloa ostma. Toppisme siis kuulekalt mündid
automaati ja saime minema. Autos selgus, et vennasvabariigi
politsei igihaljad meetodid töötavad endiselt. Väike verbaalne huiamine,
20 euri käšši kaante vahele ja oled vaba minema. Loomulikult tšekki
selle eest ei kirjutata. Vastik ja ebavajalik, kuid vähemalt lõppes
peedistamine kiiresti.
Kuid teise hoiatuse andis Multivan, mille esiratas on teel hakanud
tasapisi üha rohkem pommitaja häält tegema. Diagnoosiks pandi esialgu
"rattalaager" ja raviks, et "ehk veab Eestisse välja"...
Etteruttavalt võib öelda, et vedas peaaegu lõpuni, kuid diagnoos osutus
valeks. Probleemiks olid lahtised rattapoldid, millest enamus lahkus
rummust alles Tartu kandis. Seega lõpp hea, kõik hea...
Rendasse jõudsime päikeselisel hilisel pärastlõunal peale seitsmetunnist
loksumist. Andres ja Marko läksid bussi Zlekasesse viima, meie ülejäänud panime
paadid täis. Pisikesest kõrtsust jõe kaldal anti lahkesti luba teine auto jätta sõbralikult
sinnasamasse ümber nurga. Lõpuks, kui kell oli juba mõni minut kuue peal, lükati
paadid päikeselisele jõele - läks lahti, Zlekase sillani jäi sõita pea
viiskümmend kilomeetrit...
Sabile
|
Üles |
Renda
|
Üles |
|
14.04.2017.
Esimesed kilomeetrid
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Seikleveel.ee kirjutab Abava kohta nii:
"Abava jõge võib põhjendatult Läti jõematkade klassikaks nimetada.
Jõgi on suviti kogu matkamismarsruudi pikkuses rahulik, seal pole
ületamatuid tõkkeid või kärestikke, sobib suurepäraselt lastega
peredele, ka neile, kes esimest korda paadimatkale asuvad. Jõe 129
kilomeetrist sobib paadimatkaks 92 km.
Abava jõge jaotatakse tavaliselt kaheks – „tsiviliseeritud” ja
„metsikuks” Abavaks. Tsiviliseeritud lõik jookseb Kandavast kuni
Rendani, (49,5km), omakorda metsik lõik Rendast kuni Venta suudmeni
(34,3 km)".
Meie olime niisiis selle metsikuma osa peal, Abava ürgorus, mis Rendast
Ventani on kaitse all ja praktiliselt asustuseta. Meie plaan oli sõita
Venta suudmest edasi Zlekase sillani. Kuugli mäps pakkus selle jupi
pikkuseks pisut vähem kui 50 km. Ilm oli ilus, crew rõõmus...
Esimesed kilomeetrid...
|
Üles |
|
14.04.2017. I laager
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Laagrikohtade leidmine oli sellel matkal küll ülilihtne, kuigi jäime jõelt
mahatulekuga hiljapeale. Laagrikoha valiku keerulisus seisnes pigem selles,
millise vaatega laagrikoht endale valida; kaldad on kõrged ja kuivad, kubisedes
lõkkepuudest...
Õhtu möödus nagu sageli I õhtu ikka, pisut joviaalselt, kui seltskonnaga on
liitunud härrad J. P. Chenet' ning Beefeater, huumoriga, mis sageli ei kannata
kirjamusta ning rödiga... (Defineerin siinkohal rödi sõnaseletuse, et Valper
järgmisel korral seda kuugeldades tulemusteta ei jääks; "rödi" on sõna, millega
tähistatakse lõkkel lihakonservi ja mingit sorti tomatimöksiga keedetud mistahes
makaronisööki, mille keetmise juures ei ole primaarne saavutada seisund al dente.
Selle sõna etümoloogia tuleb kõigist eestikeelsetest ö-tähega sõnadest, mis
enamuses tähistavad ebameeldivaid tavotilaadse konsistentsiga olluseid. Rödi
erandina võib olla söödav ning vahel isegi maitsev.)
* * *
Ärkasin selle peale, et rahe krabises vastu telgikatust. Kiinilöökide järgi võis
arvata, et keegi tegi juba lõket... Pea kumises nagu toomkiriku kell. Silmi
avades oleks kirvesilmaga kuklasse löödud... Eilsest brändist see kindlasti ei
saanud olla. Jeerum küll...
Eyes wide,
open
Try to find
my memories
Birds tweet,
river floats
Best friends
are my family
/.../
I'll never have enough of this
/.../
/Carnival
Youth. Never Have Enough/
Selle aasta I laagri hommikusöök oli eriline. Supi järel serveeriti keedumune - ikkagi
munapühad ju! Kui kirikusse ei saa, tuleb pühitseda teistmoodi. Ent kui järgi
mõelda, siis eks meie kevadine trett, mis vabade päevade hulgast tulenevalt
puhttehnilistel põhjustel on jäänud pea alati pühadele, olegi omamoodi
kirikus käimine. Me oleme olnud kesk loodust, kesk ürgseid jõeorge - ilusamaid
templeid on raske ette kujutada. Ma olen rõõmustanud selle üle ning olnud
tänulik, et on olnud olemas see võimalus... Ok, peavalu järgi otsustades
kirikuõpetaja ilmselt kõiki neid rituaale heaks ei kiidaks, kuid kokkuvõttes,
arvestades seda, et jõelt naastes oled jällegi palju parem inimene, tal midagi
olulist ka ette heita ei tohiks olla..
Udune õhtu...
|
Üles |
...ja mustvalge hommik
|
Üles |
Ikkagi munapühad!
|
Üles |
Abava. Hambapesuvaade I laagrist
|
Üles |
|
1 5.04.2017.
Abava-Venta...
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Kargevõitu hommik asendus kargevõitu päevaga. Kargevõitu päev asendus
päikeselise õhtuga. Kõrged kaldad, mets, inimtühjus, vanad madalad
liivakivikaljud... Abava on üks ilusamaid jõgesid, millel olen käinud...
Celotajs.lv kirjutab:
"Abava
River Valley Nature Park. The ancient Abava River Valley between
Kandava and the place where the river flows into the Venta River is the most
expressive river valley segment in Kurzeme in terms of landscape and terrain.
The valley is 30 to 40 metres deep and as much as 300 metres wide. The territory
is distinguished by great diversity of a biological nature (more than 800 kinds
of plants), featuring many different biotopes and natural monuments such as
streams, waterfalls, cliffs, huge rocks, and many cultural and historical
monumentssmall towns such as Kandava and Sabile."
Üks naljakas tunne tekkis allavoolu kulgedes, justkui vaataks ja jälgiks keegi
meie tegemisi metsast. Oh mitte need kitsekesed, koprad, hirved, jäälinnud,
luiged ega isegi mitte surnud metssead ja kellegi tundmatu sõralise luukere,
keda kohtasime, vaid midagi müstilisemat. ...Tolkieni haldjad... Neid nägusid
võib silmata kividel, puudel, kaldakaljudel, metsahämaruses... Mõned on nagu
pahased ja osavõtmatud, aga enamus pigem uudishimulikud. Valper ütles II
laagris, et tal on pidevalt tunne, justkui oleks laagrist keegi puudu...
Kollektiivsed luulud või see 4 eurone Läti rohujook?... Ent igatahes saatsid
nonde pilgud meid pidevalt ja vaid ühes kohas, krokodilli näol, tuli neist üks
meie kulgu uudistama...
Lõunapausiks oli kõikseemees pisut kangeks jahtunud. Seepärast tervitati vaikse
üminaga kilu-tomati ja sprottide kõrvale korralikku lõket, tuletades naljatamisi
meelde, kuidas aastaid tagasi
Dubysal pidime niiviisi metsa põlema panema...
Õhtupoolik läks aga soojemalt ning rõõmsamalt. Abava alamjooksul asuvad ka
jõe kolm ilusamat paljandit - Muizaraju, Leleju ja Galmicu. Päike näitas end üha
tihedamini, vool oli kiire - lausa kergeid kärestikuhakatisi viskas vahele.
Seetõttu hirm, et arvatavasti me õhtuks Ventale välja ei jõua, osutus asjatuks -
üllatuslikult avanes päikeseloojangul me ees järvesuurune veepeegel - olime
Vental väljas. Ka osutus asjatuks mure, mis Marko-Valpri paadis vahepeal endast
valjuhäälselt märku andis, et äkki sellel aastal kõblata ei saagi - viimased
paar kilti laagrikohani tuli aerud korralikult tööle panna...
Nõudepesu
|
Üles |
Stardiks valmis
|
Üles |
Kõikse kõvemad aerutajad on meitel, kõikse kõvemad naljamehed on meitel,
kõikse kõvemad jutumehed on meitel ja... mõni loll eksib ka vahel ära...
|
Üles |
Abava II
|
Üles |
Turisti eine
|
Üles |
Valvurid...
|
Üles |
Galmicu klindi all
|
Üles |
Muizaraju klindi all
|
Üles |
Päikesepeatus
|
Üles |
Venta suue
|
Üles |
Venta
|
Üles |
|
15.04 .2017.
II laager
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Laagrisse
|
Üles |
Laagriidüll
|
Üles |
Rödi keeb
|
Üles |
Jäine hommik
|
Üles |
|
16.04.2017.
Venta
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Ärkasime Andrese koputuse peale:
- Supp ja tee on valmis!
Peale jäist ööd polnud lihtne telgilukku lahti päästa - see oli lihtsalt
külmunud. Mingil müstilisel kombel sattusid Marko ja Valper eelmisel
päeval kärestiku hakatises kivi otsa ja pidid seal peaaegu paadi ümber
ajama. Merehäda päädis õnneks vaid ehmatusega ja mõnekümne liitri veega,
mida paat sisse ahmas. Õnnetuseks oli paadi põhjas minu telk ja see
ligunes kilekotist hoolimata läbi (sest Murphy seaduse kohaselt oli kilekotis auk). Ausalt öelda
esimest korda oma praktikas pidin lukutraktorit näppudega jääst
sulatama, et telgihõlma lahti saaks...
Laager läks kokku kiiresti; paarilt kalamehelt, kes müstilisel kombel
meie laagri alla jõe äärde olid tekkinud, kuulsime, et sillani, piki
jõge on võib-olla kümmekond kilti veel. Paberkaardilt võis aimata, et
mõne kilomeetri pärast peaks olema kaldal mingi huvipunkt, kuhu näikse
juurde tulevat mingi tee. Plaan A kohaselt me maabume seal ning Andres
läheb jalgsi autot tooma - kaardi järgi läbi metsa ehk olnuks sealt
kolm-neli kilomeetrit. Plaan B nägi ette sõitmise sillani või vähemalt
maanteeni. Peatselt alanud lumetuisk kinnitas pigem plaani A.
Loomulikult me kaardil näidatud huvipunkti jõe kaldal ära ei tundnud,
kuid kohas - kaardil märgitud Kingutina - võttis Andrese-Andruse paat
otsustavalt suuna kaldale ning Andres kadus kabjaplaginal metsa.
Telefonikõne mõne aja pärast andis teada, et ta oli küll pisut aega
valel teel, kuid nüüd on tee autoni selge. Niisiis rakendus hoopis plaan
C, mis paati jäänutele tähendas, et oleme sadamasse jõudnud...
Venta II
|
Üles |
Kinguti
|
Üles |
|
16.04.2016.
Kinguti
Eelmine
|
Järgmine |
Üles
Kinguti (talu): Hukkunud Paadimatkaja Hotell
|
Üles |
Kinguti "sadam"
|
Üles |
Päike paistis. Ja siis tuiskas
lund. Pakkisime kola. Paatide kuivatamine ses segases ilmastikus oli
just nii asjalik tegevus, et jätta iseendale asjalik mulje... Tunnikese
pärast saabus Andres. Ja oligi selleks korraks matk läbi. Ees ootas 400
km koduteed...
Aitäh Mari, Andres, Andrus,
Marko, Valdo - see oli lahe tripp!
Abavanaudid
|
Üles |
|
Epiloog
Eelmine
|
Üles
PS. Paar päeva tagasi saime alljärgneva kirja:
"Valperilt lisandub siis kümnekas poeskäiguraha Sulevile.
Natuke jama on see, et ma kummutasin võõrast alkoholi, teadmata, et see
ei lähe arvutustesse.
Tagasiteel oli juttu, et ma kas korraldan peo või saan peksa. Valisin
viimase.
Kohtume siis kloostri taga metsas"
Ok...
Leleju klintis
|
Üles |
|
|
