|
Tripi kaart
| Halliste 2004
| Halliste 2006
|
Lisalugemist
|
Tagasi (paadimatkad) |
Halliste
jõe matk 27...29.04.2018 (Kanaküla-Läti)
Proloog
Järgmine
Läti luhal
|
Üles |
"Just jõed teevad
soomaast Soomaa. Eesti oludes võib neid nimetada suurteks. Kuigi peajõgi on siin
Pärnu, jääb rahvuspargi keskseks voolusooneks Halliste jõgi, mis Sakala
kõrgustiku lõunaosast lähtudes kogub endasse enamiku kõrgustiku läänepoole
veest. Halliste suurim lisajõgi on Raudna1, mis ületab jõgikonna pindalalt (1140
km2) poolteist korda ka Hallistet ennast."
Eesti Loodus...
...Taas kolm päikeselist päeva (hoolimata
netiilmaennustajate ähvardustest) kaabakate jälgedes Hallistel... Sel
aastal küll ebatraditsiooniliselt peale munapühi, kuid see on
andestatav, sest munade koksimise ajal olid jõed alles jääs.
Sellegipoolest tervitasid teise päeva hommikul hilisemaid ärkajaid
tõsised 10 minuti munad, mida võis soovi korral koksida vastu
portveinipudelit... Kanakülast peale, Läti metsavahikoha juures maha.
Seekord siis nii...
Tänud, Margus! Tänud, Marko! Tänud, Mari! Tänud,
Andrus! Tänud Hele!
* * *
Fotod:
Sulev Nurme, Hele Nurme, Margus Kütt ja keegi tundmatu salafotograaf.
Siilid uduses öös
|
Üles |
|
Järgmine |
Proloog |
Üles
|
Kanaküla silla all
Järgmine |
Proloog |
Üles
Kanaküla... Kell on 19.00
|
Üles |
Lõpuks on ka auto "Lätti" ette viidud... Kell on 20.00
|
Üles |
Jõele!
|
Üles |
|
Esimesed kilomeetrid
Eelmine |
Järgmine |
Üles
Pärast loojangut läheb ka jõe peal pimedaks...
|
Üles | |
Esimene laager
Eelmine |
Järgmine |
Üles
Kell 21.30... Maas... Lõpuks ometi
|
Üles |
Teevesi podiseb
|
Üles |
Küüslauk
|
Üles |
Kuuvalgel ja...
|
Üles |
...ja päevavalgel
|
Üles |
Hommikusuurus: kohv ja rödi
|
Üles |
Buffee on avatud
|
Üles |
Nature porto - vaikelu Kopkega
|
Üles |
...Korjavad kola kokku...
|
Üles |
Nii, valmis!
|
Üles |
|
Halliste
Eelmine |
Järgmine |
Üles
Ja
EE kirjutab:
"Halliste jõgi, Navesti jõe suurim, vasakpoolne
lisajõgi, kuulub Pärnu jõestikku; pikkus 91,5 km (lisaharudega 99,8 km),
jõgikond 1890 km2, keskmine vooluhulk 17 m3/s. Algab Sakala kõrgustikult
Ainja mägedest, voolab Karksi-Halliste ürgorus (Karksis on ürgoru
sügavus kuni 32 m, laius umbes 300 m), kesk- ja alamjooksul metsasel ja
soisel Pärnu madalikul, suubub terava nurga all, voolates Navesti jõega
peaaegu vastupidises suunas, mistõttu vihmasadude ja kevadise suurvee
ajal tekib suuri üleujutusi."
Vardja
|
Üles |
Meose veski ja veskitamm
|
Üles |
Kui kuulata, kuidas rohi kasvab...
|
Üles |
Kitsekesed
|
Üles |
Halliste sild
|
Üles |
Peeglitagune maa
|
Üles |
Piknikuhetked ideaalses laagrikohas
|
Üles |
Jõekarud
|
Üles |
|
II laager
Eelmine |
Järgmine |
Üles
"Ohhohhohhooo, külamees! Vaata, et õnnetust ei juhtuks!"
|
Üles |
Ja laager sai!
|
Üles |
Venesauna maastikud
|
Üles |
Õhtueine ootuses
|
Üles |
Videvikuhetked seljanka, ungari peki, küüslaugu, hapukurgi, valgevene
viina ja leivaga
|
Üles |
Tulemarmor
|
Üles |
|
Kaabakad, Villem Reiman ja Läti
Eelmine |
Järgmine |
Üles
Meie laagrikohast paistis saun. Üksildane saun. Ja nagu selgus - kaabaka
saun...
Kaabaka definitsioon
(Kes-kus.ee...):
"Soomaa on soode maa, nagu nimigi ütleb. Soomaalaste elus-olus on
soodel olnud tähtis roll eelkõige muust maailmast eraldajana. Varjuline
kant on läbi aegade meelitanud Soomaa metsade rüppe nii muu ühiskonnaga
pahuksisse pööranuid kui muidu priiuse ja omaette olemise ihalejaid.
Selliseid “suurelt maalt” saabunuid on kutsutud kaabakateks, mis
tuletatud sõnadest “kaabet tõmmanud”. Paljud kaabakad lasid jalga
näiteks mõisaorjuse käest või siis hoidsid kõrvale kroonuteenistusest".
"Väidetavalt on sõnale “kaabakas” tekkinud “päti” tähendus alles 20.
sajandi alguses. Seni tähendas see “kaabet teinut” ehk mõisast ära
karanud talupoega. Just sellised lindpriid põgenikud asustasid Soomaa
sajandeid tagasi. Läbipääsmatud sooalad pakkusid kaitset ja turvapaika.
Nii kerkisid kuivematele kohtadele kõigepealt saunahütid, siis juba ka
suuremad majad. Majad on ehitatud nii, et kui kõrgele vesi ka ei
tõuseks, jääb hoone ise seest ikka kuivaks – põlvest põlve tõstetud
vundamendid ja eri aegade veetõusudega testitud asukohad annavad
kohalikele nende “viiendal aastaajal” võimaluse siiski toas kuiva jalaga
liikuda."
( Naisteleht....)
Kokanaat teeb teed... makarone nad keeta ei taha
|
Üles |
Laagri check vastavalt matkaja reeglile nr x: mis jaksati kaas
tuua, jaksatakse ka ära viia
|
Üles |
Viimane stage läks käima nüüd
|
Üles |
"Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman oli üks olulisem isik meie
rahvusriigi aadete kujundamisel ja suunamisel. Ta ütles enne oma surma:
„On aegu ja olusid ilmas, kus väljahüütud vekslid vaid verega on
võimalik välja lunastada ja minu tundmuse järele on see aeg nüüd kätte
jõudnud.“ Need sõnad said Eesti iseseisvuse kättevõitmise nurgakiviks."
/.../
Villem Reiman sündis 9. märtsil 1861 Kõpu vallas Tipu külas asuvas Pauna
talus renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas.
1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, 1878-82 Pärnu
gümnaasiumis.
/.../
Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i
albumeid, Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910) ja oli seotud
muu kirjandusliku tegevusega"
(www.eesti... )
Pauna talu -
Villem Reimani sünnipaik
|
Üles |
Pauna talu 1928 (pildistatud infotahvlilt)
|
Üles |
Ajaloohuvilised tutvumas vaatamisväärsusega
|
Üles |
Läti luhal
|
Üles |
|
Läti...
Eelmine |
Järgmine |
Üles
Finiš Läti silla ja metsavahimaja juures
|
Üles |
Hävitavad viimast provianti
|
Üles |
Halliste...
|
Üles |
|
Epiloog
Eelmine |
Üles
Jõekarud
|
Üles |
Kanaküla Ekspress on stardivalmis (foto: Margus Kütt)
|
Üles |
|
|
