Meistriklass maastikuarhitektuuri üliõpilastele Õisu mõisas 26-29. 10. 2008

Ei hakka siinkohal midagi uut välja mõtlema, vaid kopeerin juba meistriklassi tutvustava teksti, kuigi võib-olla siiski pisikeste kommentaaridega ning teemalaiendustega.

| Üles |

Mõte Õisu parki, kui eriotstarbelist käsitleda tundub esmapilgul pentsik. Miks selline teemavalik ja kuidas seostub eriotstarbeliste aladega? Ent seda sellisena võtma ajendas kellegi väide tudengite seast, et parkidest on räägitud juba küll ja küll. Seepeale tekkis mul mitmeid küsimusi ja mida rohkem neile mõtlesin, seda vähem teadsin vastuseid. Aga mis on ikkagi park? Kas see on kellegi meelevaldne meelekujund, kapriis, nägemus? Kas me võime parki, kui see on loodud kõikide maastikukujunduse teooriate kohaselt, ilusaks pidada või kuidas üldse ilu maastikus, pargis hoomata? Üha rohkem tekkis tunne, et maastik suuresti, õigemini enamus neist karakteristikutest, mis meie jaoks määravad, kas see, mida näeme on ilus, on kaasaegses maastiku kujundamises sageli tagaplaanil. Kas ilu on ainult visuaalne või on olulisem see nähtamatu kontekst, mida visuaalne eneses sisaldab? Emotsioon... genius loci....Kas maastiku, pargi ilu erineb kuidagi ilusa naise ilust? Või mis on siis need tegurid, mis meie jaoks pargi kauniks teevad? Seepärast tunduski ahvatlev tegeleda ilusa pargiga, kui eriotstarbelisega. Objektina nende küsimuste üle järele mõtlemiseks sobis Õisu suurepäraselt - selle pargi - nagu paljude vanade parkide - ilu ei ole vaatajale otse serveeritud, pigem vastupidi, see on peitunud lagunemisse ja möödunud ajastute jälgedesse niivõrd, et esmapilgul on justkui raske midagi, mis paelub, üldse leida. Seepärast, ühena Liivimaa suurejoonelisematest parkidest andis Õisu lootust pakkuda avastamisrõõmu ja ainet mõtiskluseks.

Eks see ole teatav filosoofiline spekulatsioon, kuid üldiselt võttes on tänapäevase aia-pargikujunduse juhtivaks pooleks on sageli funktsionaalsus ja ökonoomsus, millele allutatakse esteetilisus. Praegu ei tehta parke puhtalt esteetika pärast, seda ei soovi (ei oska soovida ja pole ilmselt „puhast“ vajadust) tegelikult ka praegune "ühiskondlik" tellimus. Õisu park on olemas puhtalt ilu ja olemise pärast - luksuslik mõtlemise koht, villa (tsitaat EBU-lt); kõik muud "otstarbed" selles on sekundaarsed. Loodud algselt kantuna ideest, mille märksõnadeks võiks olla „esitlus“, „üllatus“, hiljem on määravaks olnud märksõna „mõtisklus“. Seepärast võib ajaloolisi parke, Õisut nende hulgas, pidada eriotstarbelisteks. Õisu on oma erilisel moel – kauneim ja terviklikum mõisaansambel Liivimaal - ning ka tänu heale säilivusele on vanade parkide peegelduseks üldisemas mõttes – seega täiesti „eriotstarbeline“.

Põhieesmärgiks Õisus olles oli minna parki sisse esmalt muidugi jalutama, kuid sügavamal parki minnes siiski arutlema. Arutluse juhtlõngadeks said maastiku abstraktne ilu ja selle kandjad pargis ning atmosfäär, paiga vaim - genius loci. Hea eeltöö selleks oli ülesanne, mis lubas läbi videokaamera süüvida kalmistute olemusse ning ettekanne, mis andis juba enne Õisu jõudmist mõtteainet (vähemalt pidi andma).

Õisus oldud aja tulemusena oli mõte, et võiks seinale kirjutada need üldised visuaalsed nähtused, mis on aluseks mistahes maastiku tajumisel ja/või teadlikul kujundamisel. Konkreetne tulemus sellest võib-olla ei väljendunud nii täpselt - me ei pannud kirja ühtegi surmtõsist aktsioomi, kuid pühapäeva lõunal, kui vaatasime koos neid skitse pargist jäi mulje, et kusagil ajusopis, võib-olla isegi pisut ebaselgena on sündinud uus tajumine, uus teadmine. Pildid, mis esitasite ei ole tühipaljad kritseldused, vaid sügavad sissevaatamised parki ning iseendasse - nagu muuseas ka need videod kalmistutest. Ma arvan, et see on palju olulisem, kui mistahes hulk kirjapandud sõnu. Seda, et Õisu mõisa/pargi vaim oli nende päevade jooksul õhus näitavad teie joonistused väga ilmekalt. Ning tagasisidemeks - mis on minu meelest selle meistriklassi parim tagasiside üldse - oli Urmas Tuuleveski kommentaar skitsidele eelmisel nädalal (nov. 06) - "kartsime, et kohale jõudes näeme kibestunud joonistusi sellest, mis pargis on valesti, aga kohale jõudes nägime hoopis midagi muud, nägime parki!"

Lugesin läbi ka teie esseed, mis eelpooltoodud muljet vaid süvendasid - te nägite puude taga parki, ilu, mõtet, ideed ...

Hopp!

| Üles |

Galerii: action!

| Üles |

Galerii: park

| Üles |

Skitsid

Teie välitööde ajal tehtud skitsid olid muljetavaldavad. Kui park on suuresti emotsioon, mulje, nägemus, siis teie piltidel ilmus see taas ja taas. Neil piltidel oli (on) pargi essents - ajaline mõõde ei olegi oluline. Loomulikult on igaühe ja iga grupi tööd pisut erinevad - peavadki olema - tingivad selle ju ka erinevad märksõnad, kuid enamustel skitside sarnasusena võib välja tuua taotluse esitada oma märksõna selgelt filtreerides esitatud vaadetest ebaolulise. Nii on jäänud paberile mõtted, ideed, emotsioonid ning mitte hall ja kohati ka kole argipäev. Seetõttu on kõik skitsid head - te olete süüvinud parki ja esitanud olulise - park ei ole pelgalt visuaalne konstruktsioon, vaid ka meelekujund. Selleni te piditegi jõudma.
Tehniliselt on tööd erinevad. On väga häid, keskpäraseid ja kehvapoolseid joonistusi. Eks see sõltub ju igaühe käest ja tehnikast. Üldine tendents tundub olevat siiski tahtmine "nikerdada" ning püüd esile tuua ka pisimad ning seetõttu mõnikord vähemtähtsad detailid. Tunda annab kohati ka kehv tehniline oskus. Aga see-selleks - selles töös ei olnudki teie tehniliste oskuste hindamine põhikriteeriumiks.
Riputasin allapoole fotod mõned pildid teie töödest tervikuna ja mõned (minu arvates eredamad) väljavõtted.

| Üles |

I - Valgus

| Üles |

II - Vorm & dominatsioon (1)

| Üles |

II - Vorm & dominatsioon (2)

| Üles |

III - Pind & dünaamika (1)

III - Pind & dünaamika (2)

| Üles |

IV - Rütm & variatsioon

| Üles |

V - Tasakaal & proportsioon

| Üles |

Noppeid töödest...

| Üles |

Esseed

Esseede, algselt ettekannete, teemad olid valitud selliselt, et neid järjest kuulates tekiks ülevaade, mida õhtumaises aiakunstis on kauniks peetud, mis võiks olla need nähtused, mõtted, unelmad, mis aia kauniks teevad praegu. Õisus kokkuvõtteid kuulates jäi mulje, et vähemasti inimesed on võtnud vaevaks ja lugenudki Vitruviust, Albertit, Palladiot, Platonit... Esseid lugedes jäi samuti selline mulje, kuigi kirjasõna näitas siiski selgelt, kes oli ettekandeks-esseeks vajaliku kirjatüki läbi lugenud, kes mitte, kes vaevus mõtlema... mõned ajasid siiski ka puhast jama. Aga enamus teist oli siiski võtnud selle A4 formaadi-mõõdulise aja ja täitnud selle huvitavate mõtetega. Uskuge - kolmanda kursuse kohta ei olegi see nii tavapärane.

Ma ei hakka ütlema, kelle esseest ma eriti ei arva. Küll tahaks esile tõsta Taavi Tohvri, Kadri Uuseni, Jekaterina Masjagutova ja Elis Pajuste kirjatükid.

Hindan seda, et igaüks püüdis (hoolimata sellest, kas oli oma kirjandust lugenud või mitte) midagi sügavamat tavapärasest välja öelda. Noppisin teie esseedest mõned tsitaadid - igast tööst ühe. Need - mõned tõsised, mõned huumoriga võetud, näitavad ka pisut teie-minu suhtumist tehtu tegemisse ja lugemisse. Ma ei valinud tsitaate väga juhuslikult - püüdsin tabada teie enese head mõtet, mõtet, mis võtaks kokku kogu essee, aga ei oleks viimane lause. Mõnes essees oli see kerge, mõnes võimatu... Mõni tsitaat on justkui kontekstiväline, mõni mitte. Miks mõni nimi on tituleeritud Tundmatuks Autoriks? Aga seepärast, et saadetud failides ei olnud autori nime. Meili järgi ma aga ei hakanud tuvastama - elementaarne on ikka oma mõtetele nimi alla kirjutada (kui arvate, et teie mõtted nii kehvad on - no siis ei maksa paberit määrida). Aga otsustage ise...

Kristjan Nigul:
Naudingus pole oluline ainult ilu, vaid ka keerulisemad aia väärtused nagu isiklik kogemus, mälestused, hubasus, rahu, tasakaal jne. Need tunnused on aga veelgi subjektiivsemad ja raskestimõistetavamad kui ilu ise. Aias peab inimene tundma end hästi. Igaühel on oma aed.

Tundmatu Autor:
Ilma aiata on ehitised lihtsalt suured käsitööproduktid.

Alvar Schasmin:
Aed annab inimesele aega iseendaga olla ja mõelda ainult enesele. Seal ei rõhu teda ei töökaaslased ei ühiskond ei keegi.

Elis Pajuste:
Kui looduslikud vormid omavad jumalikku eksistentsi täiuslikus maailmas, peaks need olema hõlmatud arhitektuuri ja aiadisaini.

Priit Paalo:
Olles kristlased või maausulised, ei saa me põgeneda tõsiasjast, et oleme osa kristlikust kultuuriruumist, mille alus on Piibel.

Anni Luht:
Kuna mõiste park on väga laiaulatuslik, siis võib öelda, et selle tähendus tuleneb eelkõige inimese seest ning igaüks käsitleb seda individuaalselt.

Ivar Kaljo:
Kui aluseks võtta Leone Battista Alberti raamatuid üldise arhitektuuri kohta siis võib ruumi kirjeldamist ja kujundamisest rääkima jäädagi.

Liis Laine:
Ilmselt peitubki tõde kuskil äärmuste vahepeal, kuldsel keskteel. Kokkuvõtlikud sõnad kunsti eksistentsi kohta on lausunud Lennart Meri oma teoses „Hõbevalge“: „kunst on paratamatus.“

Taavi Tohvri:
Kunstiga püütakse väljendada ilu. See ei tähenda seda, et ilu luuakse koos kunstiteosega. Viimane on ainult bookmark, mis viitab millelegi sootuks kõrgemale. Seda ei ole võimalik taandada ühesse maali või aeda. Maal iseenesest on ainult lõuend ja hulk segatud-kõrvutatud värve, nagu aed on ainult taimed ja keskkond, millesse need seatud on. Ilu on midagi, mis on olemas autoris ja vaatlejas ning mõlema jaoks konkreetses teoses. Viimases seetõttu, et sellest saab idee kandja.

Jekaterina Masjagutova:
Arkaadia olulisus paradiisina seisnes sellest, et Rooma poeet Vergilius valis selle nime idüllilisele paigale, kus noored armastajad elavad meeldivates maakohtades, kus on /.../ lilledega kaetud nõlvad, vulisevad ojad, laulavad linnud ning on eelkõige küllaldaselt jahe - vilu, millest Vahemere päikesele leevendust otsida.

Kadi Markna:
Park peaks olema looduse või ilu nautlemiseks, võimalus astuda hetkeks välja kivist ja klaasist linnaruumist. Muutes pargi kirevaks ja mitmekülgseks keskuseks, kaotab ta oma algse idee.

Kadri Uusen:
Idee on jumal. Objektiivne maailm eksiteerib meist sõltumatult. Subjektiivne on see, mis eksisteerib tänu meile, meie tunnetamisele. Kui inimene ei ole võimeline nägema asjade sisse, siis endasse vaadates pole tal ka sealt midagi ilusat mõtet otsida, sealt leiab sel juhul ainult koleduse ja nö saasta. Jumalik on märgata asjade tõelist olemust, minna sinna sisse, tunnetada ja Mõelda. Objektiivne ja subjektiivne koos moodustavad TÕE.

Tundmatu autor:
Inimene on sümmeetriline olend – käed, jalad, silmad, kõrvad jne. on kõik paaris. Seetõttu tundub sümmeetriline talle ilus. /.../ Paistab, et (Vitruviuse poolt, Nurme märkus) kirjutatu on nii võimas, et püsib edasi ka siis, kui selle õpetuse järgi ehitatud hooned ja pargid on ammu hääbunud.

Miina Kruusimägi:
Park on täis märke, ning et neid märke mõista, peab mõistma aega ja inimesi.

Taavi Kask:
Maastik on üks kindel hetk, üks mälupilt, mis sisaldab endas kõikide tajude mälestust ühest kohast, ühest hetkest, mis iga erineva mõistuse jaoks on millegi pärast tähelepanu- ja mäletamisväärne.

Tundmatu autor:
Eeden on arhetüüpne aed, paradiiside paradiis ja kõigi aedade ema.

Liisa Maata:
Rajatud park aga räägib veel aastasadu oma omanikest. Park on kui raamat. Iga nurgatagune räägib oma jutustust.

Kaarel Lääne:
Park kui inimhinge peegel – soov kontrollida ja samas olla looduse lähedal.

Carmen Kressa:
Mõis kui nähtus on mingis mõttes meie maastikupildis ideaalse maastikuidee kehastus- mõisnik lõi siia- meie külade ja metsade vahele oma ideaalse maastiku... ta lõi midagi sellist, mis tal oma peas oli silme ees, midagi mida ta kuskil oli näinud ...

Tundmatu autor:
Dominandid, vormid, kontrastid, pinnad, valguse mängud kõik asetatakse maastikku näiliselt juhuslikult kuid ülimalt tasakaalustatult.

Kreete Mägi:
Ka tänapäeval haljasalasid luues arvestatakse eelkõige sealse kontingentiga, kellele haljasala luuakse.

Eleriin Tekko:
Park on koht unistusteks ja fantaasiateks, mingisugune teine, igapäevasest erinev maailm.

Mari Rohtla:
Lugedes Plinius noorema teksti, kus ta kirjeldab üht oma villat, püüdsin esialgu kujutada ette, et loen mingisugust tänapäeval kirjutatud kirjeldust. Kas, mina kui nö kaasaegse pargikunsti viljeleja, peaksin seda esteetiliseks või mitte? Veider ongi see, et kui mõned pisiasjad välja arvata, oli jutt küllaltki „tänapäevane”.

Tiina Nettan:
Tõdemust, et iluaiaks mõeldud ala tuleb puhastada kõikidest juurtest tunti juba siis (keskajal, Nurme märkus.).

Muiseas, kui tahate esseesid ise lugeda. Esseed on pdf formaadis. ...

Alvar Schasmin - Aed kui pelgupaik
Anni Luht - Park kui metafoor
Carmen Cressa - Platoni esteetilised printsiibid lääne kunstitunnetuse põhialusena
Eleriin Tekko - Rooma villa aia esteetika kaasaegse pargikunsti esteetika alusena
Elis Pajuste - Eedeni aed...
Ivar Kaljo - Klassikalise ruumikunsti põhitõed...
Jekaterina Masjagutova - Aed kui nauding
Kaarel Lääne - Park kui metafoor
Kadi Markna - Vitruviuse põhimõtted...
Kadri Uusen - Vaimsest ilust...
Kreete Mägi - Revolutsioonid aiakunstis
Kristian Nigul - Aed kui nauding
Liis Laine - Platoni esteetilised printsiibid...
Liisa Maata - Park kui metafoor
Mari Rohtla Rooma villa esteetilisus...
Miina Kruusimägi - Mis võiks olla ilu definitsioon aiakunstis läbi aegade
Taavi Kask - Mis võiks olla ilu definitsioon maastikuarhitektuuris läbi aegade
Taavi Tohvri - Intellektuaalsest ilust
Tiina Nettan - Revolutsioonid aiakunstis
Tundmatu Autor - Aed kui pelgupaik
Tundmatu Autor - Of Gardens. Francis Bacon
Tundmatu Autor - Revolutsioonid aiakunstis (2)
Tundmatu Autor - Vitruviuse põhimõtted lääne pargikunsti alustaladena

| Üles |

Special thanks to...

Urmas Tuuleveski

Teele Nigola

Juhan Maiste

Sulev Järve

Ilme Mäesalu

Eriti soe tänu köögitädile!

...Ja loomulikult kõigile teile, kolmandikud supernädalavahetuse eest Õisus!

Ajakava ja korraldus

Ajakava

(NB! Ajakavas ja lektorites-juhendajates võib tulla jooksvalt muutusi!)

NB! 22.10.2008 algusega 10.00 Puiestee 78 klaasruumis: Maastiku skitseerimise kiirkursus Robert Suvilt spetsiaalselt Õisu jaoks!

Tähelepanu ettekandjad! Ettekanneteks on kasutada dataprojektor ja arvuti (laptop)

Neljapäev 23.10.2008 (ekskursioon)
8.00 Väljasõit Tartust (Puiestee 80 eest!)
9.00 Kärtsna (veab: Kreeta Sipelgas)
11.00 Polli (veab: Kreeta Sipelgas)
12.00 Heimtali (veab: Teele Nigola)
14.00...15.00 Lõunasöök (Abja-Paluojas või Viljandis)
16.00...18.00 Jalutuskäik Õisu pargis Urmas Tuuleveskiga
18.00...19.00 Õhtusöök
19.00 Park kui filosoofia, ettekanne prof. Juhan Maistelt

Reede 24.10.2008
8.00...9.00 Hommikusöök
9.00 Õisu pargi kui „eriotstarbelise pargi“ defineerimine. Tegevusplaani tutvustus, grupitööde ülesannete jaotamine.
9.30 Ettekanded TTÜ maastikuarhitektuuri eriala magistrandidelt:

1. The Typology of the Villa - Liis
2. The Ancient Roman Villa - Sirle
3. The Early Villas of The Medici - Kristiina
4. Palladio’s Villas and their predecessors - Erik
5. The Image of Country Life in Sixteenth-Century Villa Books
6. The Adventages of Villa Life - Eigo
7. The Palladian Villa in England
8. The Landscape Garden - Mari
9. Thomas Jefferson - Kristel
10. The Picturesque
11. Andrew Jackson Downing and the American Romantic Villa
12. The Modern Villa: Wright and Le Corbusier

11.00...13.30 Välitööde aeg
13.30...14.00 Lõunasöök
14.00...14.45 Park, kompositsioon, ilu, ettekanne Sulev Nurmelt
14.45...15.30 Pargireljeef, ettekanne maastikuarhitekt Edgar Kaarelt
16.00...17.00 Eesti kalmistukultuurist ja mõisakalmistutest, ettekanne Ilme Mäesalult
17.00...18.00 (18.30) Jalutuskäik päikeseloojangul mõisast mõisa kalmistule ja tagasi koos „vanade tegijatega“, jututeemaks – pargi ja maastiku suhted.
18.00...19.00 Õhtusöök
19.00 Kalmistuvideod ja selleteemaline arutelu, mida kommenteerivad tegevad maastikuarhitektid

Laupäev 25.10.2008
8.00...9.00 Hommikusöök, jooksev info
9.00...13.30 Välitööde aeg
13.30...14.00 Lõunasöök
14.00...16.00 Pargipuistu tehnilisest uurimisest, ettekanne ja resistograafi demonstratsioon Sulev Järvelt.
16.00...18.00 Ettekanded bakalaureuse tudengitelt etteantud teemadel
18.00...19.00 Õhtusöök
19.00... Ettekanded bakalaureuse tudengitelt etteantud teemadel
Park kui idee - mõtisklused koos maastikuarhitektide ja õppejõududega

Pühapäev 26.10.2008
8.00...9.00 Hommikusöök
9.00...11.30 Grupitööde vormistamine
11.30...12.00 Lõunasöök
12.00...14.00 Grupitööde esitlemine

| Üles |

Ettekannete (esseede) teemad tudengitele

NB! Internetiallikatele on lisatud teemadesse viited linkidena.

1. Carmen Kressa, Liis Laine: Platoni esteetilised printsiibid lääne kunstitunnetuse põhialustena (raamat The Republic - Vabariik, X raamat)
2. Kadi Markna, Ulla Männi: Vitruviuse põhimõtted lääne pargikunsti alustaladena (Vitruvius: de Architectura 1 raamat ptk 1-7)
3. Priit Paalo, Elis Pajuste: Eedeni aed: aiakunsti filosoofia peeglina (Piibel, nt. Tom Turner. Garden History)
4. Mari Rohtla, Eleriin Tekko. Rooma villa aia esteetika kaasaegse pargikunsti esteetika alusena (näiteks Plinius Noorema tekstide järgi, Pompeij aedade kirjelduste järgi)
5. Taavi Tohvri, Kadri Uusen: Plotinuse tekstide mõju aiakunstile (Enneaadid, ptk 9 "Intellektuaalsest ilust")
6. Maret Kargu, Alvar Schasmin: Aed kui pelgupaik Hyperotomachia Poliphilii illustratsioonide põhjal
7. Ivar Kaljo, Helin Ilumäe: Leon Battista Alberti - mis võiks olla klassikalise ruumikunsti põhitõdedeks (De aedicatoria libri X - 10 raamatut arhitektuurist)
8. Liis Pihl, Annika Palu: Aiakunsti alused Francis Baconi essee "Of Gardens" põhjal
9. Kristian Nigul, Jekaterina Masjagutova: Aed kui nauding - näiteks John Evelyni kirjelduste põhjal (John Evelyns diary)
10. Kaarel Lääne, Anni Luht: Park kui metafoor. Alexander Pope "Epistle to Lord Burlington" põhjal Chiswick Parkile mõeldes
11. Miina Kruusmägi, Taavi Kask: Mis võiks olla ilu definitsioon aiakunstis läbi aegade (läbi teoreetikute arvamuste - näiteks artikli Tom Turner "Twenty top figures in the history of landscape architecture" põhjal, või omal valikul)
12. Tiina Nettan, Kreete Mägi, Anne Ots. Revolutsioonid aiakunstis. Maastikuilu mudel erinevatel ajastutel (kas mõni konkreetne ajastu või läbi ajastute) ja selle peegeldused kaasaegses aiakunstis.

Kõik võiksid lehitseda seda raamatut ja veel seda ramatut,m illele viitab see (S. Ackermann - The Villa. Form and Ideology of Country Houses) raamatut - on meie raamatukogus olemas.

Nagu öeldud – teemasid võib omavahel vahetada... teemad ei ole üheraskused ja mõni algul kergem tunduv on tegelikult raskem. Oluline on teie enese mõtisklus sellel teemal, MITTE ajalooliste faktide kordamine. Ettekanne ei pea olema pikk, aga asjal peaks olema sisu. Oodatud on eelkõige teie ENESE MÕTTEID nendel teemadel, kuid eeldusel, et olete teemade juures olevate allikatega siiski tutvunud. Tähtis on teada ettekannete juurde soovitatud autorite teese ja siis edasi on ise kergem mõelda. Tähtis on TEKST – esitlusviis on vaba. Ettekanded tehakse paarikaupa. Ettekande ajal sama teemat teinud tudeng kuulab teise ettekannet ja oponeerib seda - et see on harjutus ka lõputöö kaitsmiseks.

| Üles |

Grupitööd

Vastavalt ülesandele teevad grupid vaatlused ja panevad siis kokku esitlusplakati. Plakat tehakse „käsitööna“ – st kõik vaated, skeemid jms produtseeritakse kohapeal vastavalt iga grupi fantaasiale. Esitluse juurde on kasutada dataprojektor, kuid plakatid peaksid suutma kõneleda ka niisama ilma videopildita.

Grupitööde tegemine eeldab välisvaatlusi ning skitseerimist natuuris. Iga grupp (palju neid tuleb selgub kohapeal) saab ülesande vastavalt märksõnale. Märksõnade genereerimisega alustame peale Juhan Maiste loengut neljapäeval. Esimesed märksõnad võiksid olla: valgus, kontrast, melanhoolia, tasakaal jne. Grupitööde põhisisu võiks kokku võtta nii, et defineerides Õisut defineerime maastikukujunduse üldised põhimõtted. Aga täpsemalt juba kohapeal.

| Üles |

Korraldus

Töö toimub Õisu mõisas, saalis vm sobivas ruumis. Improviseerime kohapeale stuudio.
Ööbimine ja söömine on Õisu mõisas – kas härrastemajas või valitsejamajas – täpsustub. Ööbimiseks kaasa magamiskott ja peno!

Kaasa tuleb võtta:

1. soojad riided (ainult Liviko aluspesust ei piisa) ja igaks juhuks ka vihmavari/vihmakeep!
2. söök – kui õnnestub saada kohapeale toitlustamine, siis söögiraha – täpsemalt selgub peale 15.10.2008.
3. joonistuspaber, kõva alus, pliiatsid jm skitseerimiseks vajalik
4. esitlus tuleb käsitööna – seega käärid, liim, teip vanad ajalehed jms, mis võiks olla head esitlusplakati tegemiseks.