Mustjõe "SPA" matk 2023

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

  Kaart Mustjõgi-Koiva 1994 | Mustjõgi 2010 | Lisalugemist  |  Tagasi (paadimatkad)


 

Mustjõe matk (Roosiku-Mustajõe sild) 28 - 30. aprill 2023

 

 

Proloog

Järgmine

 

Mustjõe luht Roosikul

 

Jälle said loetud tunnid jõel ja jõeveeres heade inimeste seltsis mööda saadetud. Nostalgia mõttes siis taas kord Koiva jõgikonnas ja vanal heal Mustjõel, kust see seltskond kunagi 1994.a paadimatkamist alustas. Viimati olime Mustjõel ...13 aastat tagasi. Ka sellest ajast on merre voolanud juba päris palju vett. Võib-olla üksteisele otsa vaadates seda "veehulka" ei tajugi, ent möödunut mõõdab väga kenasti lastele ehitatud puidust mänguauto Andruse äia  õue peal, mille kõrvaleoma transa parkisime (ja mille kõrval eelmisel korral esimese matkaöö isegi laagerdasime); kui tosin aastat tagasi sirasid selle valgeks värvitud värsked ukse- ja aknalauad kaugele üle õue, siis nüüd kükitab masin sammaldunult ja natuke kühmu tõmbunult mõeldes vahepeal suureks kasvanud mänguseltsiliste peale...

 

Aga - mehed ei nuta!

 

 Mustjõele minek vormus vaid paar päeva enne starti. Esialgu plaanisin minna Raudnale ja lõpetada Hallistel, võib-olla isegi Navestil, aga mõeldes sõber Marko abiga sellele, et suurvesi on juba mitu nädalat taandunud ja seega ja valitseb suur võimalus ületada mõistlikust suuremas koguses kopratamme ning mahalangenud puid, sai otsustatud minna kindla peale ning nii sattusime Mustjõele.

 

Mustjõgi on rahulik ja tšill kulgemine. Voolu pisut on, aga kärestikke ei ole. Mahalangenud puid ka ei ole ja kuigi kopraid mulistab jões paksult, on vesi sügav ja seetõttu pole ka kopratamme. Varstu ja Mõniste vahel isegi jääb vool kuni Vaidava suudmeni isegi pisut nagu liiga seisma, mis vastutuulega (aga nagu rattamatkalgi puhub ka veematkal tuul alati vastu - taganttuult ju keegi hiljem ei mäleta...) nõuab-nõudis pisut rohkem aerudega vehkimist. Ent üldiselt kulgesid need jõekilomeetrid väga mõnusalt. Keegi sisse ei kukkunud ja kummalgil öösel ka midagi müstilist ei toimunud - isegi telkidest väljuti ainult uste kaudu... See-eest saime nautida esimeses laagris kena saunaõhtut ning ka matka lõpetuseks ootas Roosikulgi kuum saun ja lookas laud - aitäh head inimesed! Ei mäletagi, et oleks matka jooksul kaks korda saunas käia saanud. Eks seepärast jääb see kord meelde naljaga pooleks "spaa"-matkana...

 

 Ja muidugi räägiti üle kõik need vanad jutud ja ehk ka mõned uued. Muuseas formuleeris Marko teise laagri hommikul keeleteaduses revolutsioonilise teesi:

 

"Kui vahetada ära sõnas "sai" kõik kolm tähte, saame sõna "õlu" või "gin""...

 

Aga mis siin ikka pikalt alustuseks heietada - eks panen mõne sõna allpool piltidele juurde. Igatahes suur-suur aitäh Tiidule transa, sauna ja tema kaasale imelise lõuna eest! Aitäh ka Küti Matile lõkkepuid toomast ja meie kulgemisele kaasa elamast. Ahjaa ja loomulikult suur tänu Truubi Margusele esimese õhtu sauna eest!
 

Niisiis...

 

Fotod: Sulev Nurme, Andres Uus, Margus Kütt, Andrus Prangli

 

Pidulik lõputseremoonia Valga-Mõniste kitsrööpmelise raudtee sillal

| Üles |


 

| Üles |


 

28.04.2023. Roosiku
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Paljutõotav ilm...

| Üles |

 

Kokkulepitud ajal oli Andres kohal ja korjas rahva - see tähendab siis mind ja Markot linnast peale. Andruse pidime kätte saama bussijaamast. Üllatuslikult saabus ta koos Valpriga. Korraks ärkas isegi lootus, et äkki Valper ikka on ka seekord kambas - meil oli hädasti üht kätepaari Marguse paati juurde vaja, aga see soovmõtlemine põrmustus peagi - Valpri plaanid olid paigas ja endiselt pidi ta startima teise seltskonnaga järgmisel päeval Pjusale. Bussijaama tuli härra vaid meid üle lugema ja häid soove kaasa panema. Heade soovidega kaasnes kõigile ka väike imeline kingitus - purk Saku õlut. Nagu Püha Vincent oleks end ilmutanud.

 

Kiirustasime linnast ära, et saaks võimalikult valges veel jõe äärde. Isegi proviandi hankimise jätsime Kambjasse, et linna suurpoodides mitte liigselt stopata. Kambjas läkski kõik lepase reega, kuid otsa Võru poole keerates selgus telefonist, et Margus on tööasjadega olnud viimase hetkeni hõivatud ja alles stardib Pärnust. Leppsime siis niiviisi, et meie läheme jõe äärde ära, paneme paadid vette ja sõidame allavoolu kuni kannatab kusagile videviku eel laagrisse jääda - Margus on peaaegu kohalik - küll ta meid üles leiab, kui jõgepidi alla sõidab.

 

Tartust startides ujusid mööda taevavõlvi ringi koledad lillad pilved. Padu kätte ent jäime kusagil Kambja ja Osula vahel. Aga kui jõele saime siras juba päike ... Ju olime Thetisele ja Bacchusele meele järgi (Valpri kingitus, mis muud...).

 

Esimene kohal!

| Üles |

 

Esimesesel kilomeetril

| Üles |

Kikkaoja sild

| Üles |

 

Hea sadam

| Üles |

 


 

28.04.2023. Kikkaoja
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Tulevad...

| Üles |

 

Ent jõejumalal oli meiega õhtuks muidki plaane. Kikkaoja silla alt läbi sõites hakkasime spotliku huviga juba laagrikohta vaatama. Marguselt saadud teadete kohaselt pidi ta silla juures vastas olema. Polnud seal hingegi. Leidsime ta hoopis kenasti stardivalmis mõned käärud allavoolu väga kenast jõekäärust, mis lausa kisas laagerdamise järele. Margusel juhtus paps sohvriks olema, kes teadis rääkida, et jõeäärne luhaheinamaa, ühes sinna improviseeritud autofurgoonist saunaga, kuulub talle tuntud mehele, kes vast ei pane meie laagerdamist pahaks. Niisiis esimene sadam oli selleks korraks leitud. Et härrad paadimatkajad ei peaks tulematerjalist puudust tundma ning ilmaasjata puid langetama, tõi Marguse isa igaks juhuks laari kuivi halupuid. Täisteenindus, pole midagi öelda.

 

Et eramaal telkides on omanikult viisakas ikkagi otse üle küsida, püüdis Margus talle tulutult mitu korda helistada. Saatis siis lõpuks sõnumi... Ja taas ilmutas end Bacchus. Peatselt saabus vastus, mis kõlas umbes selliselt:

 

"Jah, võtke vabalt, telkige. Ja tehke sauna! Tehke sauna kohe kindlasti /.../ Ja ärge te siis sauna tegemata jätke!"

 

Nii siis sündiski...

 

 

Masterchef prepareerimas lõkkeliha

| Üles |

 

"...aga vähemalt silm oli nii suur!"

| Üles |

 

 


 

29.04.2023. Kikkaoja spaa-hommik
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Täielik spaa! Paadimatkaja unistus!

| Üles |

 

Hommikune ärkamine oli härmane - öiste miinuskraadide mälestusena krõbisesid põhjapoolsed telgiküljed ja hahetasid varju jäävad kõrrepuhmad. Õhtune saunatamine polnud kellelegi halvasti mõjunud. Hirmudest hoolimata külmetas öösel vaid üks härra, kes saunast keeldus - täiesti arusaadav. Thetis igatahes rõõmustas rändurit imelise hommikuga ja veel ... veel imelisema tualetiga...

 

Matkal olles ei ole palju mugavusi vaja. Ent alati kusagil metsa vilus nr 2 peale mõeldes tekib dilemma, kas kannatada veel või... Igal juhul selle laagrikoha tõeline boonus selgus hommikul: päris ja töötav prilllaud... Humalasse kasvanud varisein, miljonivaade päikesepaistest kullendavale jõele. Taevalik elamus! Vihmaga ehk see katuseta rajatis nii suurt vaimustust ei tekitaks, ent - päike paistis!

 

Ahjaa, veel üks tilluke tehnoelamus... Üldiselt ei ole palju lõkke ääres leiutada. Kui uuendustest rääkida, sii viimaste aastate hitiks on kujunenud otse sütel tehtud 3-minuti liha, aga seegi on tegel't juba üsna vana uudis. Seekord kraamis Marko ent välja kolme auguga plaadi, mille küljest rippus alla ketiga riputuskonks. Kui läbi aukude toikad torgata, saab mõnusa kolmjala poti hoidmiseks. Esialgse iroonia kiuste osutus riistapuu väga tarvitamiskõlblikuks - roostevaba kett ei kuumene, poti kõrgust saab tule kohal hästi muuta jne, jne... Ühesõnaga täiesti kasulik vidin ja seda vaid 19.90-ne eest. Ilmselt tänu sellele leiutisele vajub igaõhtune klassikalise kalameeste potihoidja meisterdamine meie seltskonnas (kuniks see plaatvärk ära ei kao) ilmselt mõneks ajaks unustusehõlma.

 

Hall

| Üles |

 

Kolmjalg. Taamal spaa...

| Üles |

 

Mida kõike keskealiste meeste seljakottidest ei leia!

| Üles |

 

Vedel rödi

| Üles |

 

Esimene paat läks...

| Üles |

 

 


 

29.04.2023. Kikkaoja-Mõniste
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Ja siis tuli ülirahulik jõepäev. Ideaalsest jäi puudu vaid skisofreeniliste pilveolude tõttu pendeldav temperatuur: pilve varjus hakkas ebameeldivalt jahe - lukud kinni kapuuts pähe; ent niipea kui pilv päikese eest kadus, tundus kohati isegi palav.

 

Suuri sündmusi ei juhtunud. Keegi isegi ei üritanud peakat panna ega paadist mööda astuda. Ausalt öelda isegi aerudelt ei sattunud paadi põhja vett - mis on ju ka tilluke ime. Kolm pitstoppi Vana-Roosa silla juures, kusagil keset mittemidagi, et "sprotid" ja "räimtomatis" nahka pista ning Mõnistes COOP-is... Pood nagu pood, kuigi enamasti ei ole Eesti kauplustele kirjutatud sõna:

 

"VEIKALS"...

 

Calvadosi Mõnistes ei müüda, ent see-eest rõõmustas vaese januse palverändjaja silma ja hinge kaunis müüjanna ning töökorras kohvimasin. Mis siis ikka... džinni ning kohvi. Ja käntsakas välisfileed masterchef Marko õhtuse söegurmee etteaste jaoks.

 

Jõeaeg

| Üles |

 

Vana-Roosa sild

| Üles |

 

Varstu sild

| Üles |

 

Mõniste sild

| Üles |

 

Tammi sild

| Üles |

 


 

29.04.2023. II laager
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Sadam

| Üles |

 

Laagri otsimine läks libedalt. Ühe suurema koprahunniku juures panime pambud maha ja tõmbasime paadid kaldale. Koprakuhilast sai tulehakatust - lugupeetud koprahärra ja proua vast ei pahanda - ning laagerdamine läks juba väljakujunenud rutiini pidi. Ainsaks mureks õhtusöögi juurde andis põhjust ilmateade, mis lubas hommikupoole ööd paduvihma ja kergelt tormisemat tuult...

 

Õhtune idüll...

| Üles |

 

Masterchefi töölaud

| Üles |

 

Klassikaline motiiv

| Üles |

 


 

30.04.2023. II laager: hommik
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Indiaanlane, tark mees, kuiv puu, vähe suits; valge mees, loll mees, märg puu, palju suits

| Üles |

 

Padukas tulemata ei jäänud, kuid sättis end väga meeldivalt kusagile 6 ja 9 vahele hommikul. Vihmakrabina lõppedes ilmus veerand tunniga mõnusalt soe päike, mis suutis ajal, mil rödi märgade puude visinal keema meelitati, isegi telgi peaaegu ära kuivatada. Eelmise hommikuga võrreldavaid hügieenilisi mugavusi seekord ei pakutud, ent saadaolevad võimalused polnud siiski laita - miljonivaade oli ikka olemas.

 

I can see clearly now the rain is gone
I can see all obstacles in my way
Gone are the dark clouds that had me blind

/.../

Oh, yes I can make it now the pain is gone
All of the bad feelings have disappeared
Here is that rainbow I've been praying for

It's gonna be a bright (bright)
Bright (bright) sunshiny day /.../

 

Jimmy Cliff. I can see clearly now

 

Päris müstikata siiski see eluke ei läinud. Paranormaalne sündmus leidis aset kohe hommikul, kui Andres hakkas Marko matšeetega kuivanud lepatüvest kuivemaid puukilde lõkke süütamiseks vestma. Teise löögiga läks vihase tööriista tera pooleks. Seegi kord kinnitas juhtunu reeglit - niipea, kui võtad kätte kellegi teise asja, pole vahet, kas see on kristallvaas või alasi, läheb see kindlasti tükkideks.

 

Vihmajärgne...

| Üles |

 

Rödi on tulel

| Üles |

 

Väike stardiärev hüpe

| Üles |

 


 

30.04.2023. Mustajõe sillani
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Allavoolu...

| Üles |

 

Kevad...

| Üles |

 


 

30.04.2023. Mustajõe sild
Eelmine  |  Üles

 

Raudteesild

| Üles |

 

Varasel siestaajal jõudsime vana raudteesillani - Mustajõe sillani.2005. a restaureeritud 81 m pikkune terassild ehitati 1901. a Valga-Mõniste kitsarööpmelise raudtee jaoks. Üldiselt selliseid terassildu Eestis väga palju ei olevat olnud ja ehitati neid enamasti raudteedele; maanteedel ruulis raudbetoon. Mustjõge ületas ent isegi kaks raudsilda - teine asus Tahevas, aga see ei ole säilinud. Originaalse rauatööga sildu, nagu see Mustajõe sild on, Eestis praktiliselt säilinud ei ole. Seega täiesti väärikas koht seiklusrikka merereisi lõpetamiseks.

 

Tassisime paadid sillale ja keerasime põhjad päikese poole. Tuul ja päike kuivatasid need veerand tunniga.

 

Päike paistis! Jõime kohvi ja konjakit...

 

Mustajõe sild

| Üles |

 


Privaatsustingimused Kasutustingimused | Sitemap

 

Viimati täiendatud: 17 aprill 2024

©Sulev Nurme 1997-2024. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved