Leedu mõisaparke avastamas

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

Tripi kaart  |  Läti mõisapargitripp  | Leedu 2021 | Läti-Leedu 2009 Lisalugemist  |  Tagasi (reisikirjad)


 

Proloog

Järgmine

 

Leedu mõisapargiekspeditsioon 13.-16.05.2010

 

Šveksna


17.03.2010 kirjutasin ma lugupeetud mõttekaaslastele:

Kuulge, see talv ajab hulluks! Seagripi, tööpuuduse ja üldise masenduse vastu võitlemine on mõttetu ning asjatu energiakulu. Seetõttu on kõige mõistlikum võtta eeskuju Boccaccio tegelastelt ning mitte lasta end sellest häirida - pidutsegem!

"...Vältides nagu surma teiste halba eeskuju, läheksime siit korralikult maale, oma mõisatesse ja anduksime seal mõistlikkuse piirist üle astumata meelelahutustele, rõõmudele ja lõbustustele... Seal kuuleme linnulaulu, näeme haljendavaid künkaid ja aasu, põldusid, millel vili merena lainetab, tuhat liiki puid, hoopis avaramat taevast... mida on küll palju mõnusam vaadata, kui meie tühjaks jäänud linnamüüre..."

 

Nii ütles Pampinea AD 1348, kui Firenzes möllas katk...

Sügiseste Läti mõisaparkide kõrvale võiks nüüd minna kevadisi Leedu parke vaatama... Miks mitte seda teha 13.-16.05. 2010...

Niisiis...
 

Fotod Sulev Nurme
 

Šešuoleai

| Üles |

 

| Üles |


 

Jelgava

Järgmine | Eelmine | Üles
 

Tegelikult ei olnud plaani minna vaatama Jelgava lossi - ridamisi tulekahjusid ja sõjapurustusi ning paarisaja aasta jooksul ei ole sellest Rastrelli meistritöö algsest kujust jätnud rohkem alles, kui keldriaknad ning palee juurde rajatud park. Park ei ole ajastuomaselt tüüpiline barokk - see paikneb endise kindluse bastionitel, ning läbi ajaliste transformatsioonide ei ole enam nii vinge, et selle pärast eksta Lätti minna. Ent tee meie päris esimesse sihtkohta - Žagare mõisa viis Jelgavast mööda - miks mitte siis vana tutvust pisut uuendada.

Niisiis - ekspeditsioon on alanud. Järgmised 4 päeva ja tosinajagu mõisaparke erinevatest ajastutest ning erinevas seisundis - loomulikult olid valiku aluseks "most splendid parks in Lithuania"... Selle viimase määratluse osas oli parkide valikul ning marsruudi tegemisel tõsiseid probleeme, sest erinevalt Lätist, mille kohta on olemas Ivar Saki Lätimaa mõisate reisijuht, Läti parkide kohta on olemas ka mitmeid raamatuid, ning üsna rikkalikult ileidub nfot kasvõi portaalis #pilis.lv/, siis Leedu kohta kahjuks netist erilist infot (vähemalt inglisekeelset) ei leia. Raamatutest - mida kindlasti on rohkem olemas - oli mul kasutada tripi eel vaid üks pildialbum. Tõsi, ka Leedu mõisate kohta on omaette portaal
#musupaveldas.lt/lt, kuid see on üsna puudulik info poolest ja - Leedule väga omaselt - suuresti vaid leedukeelne.

Kõigest hoolimata sai selle põhjal, mis oli, pisut eeltööd tehtud ning valitud umbes viiekümne pargikandidaadi hulgast põhimõttel, et iga objekt oleks pargi ja ansambli osas siiski terviklik ja säilinud ning mingis mõttes teiste hulgast eristuv. Takkajärgi - ei saanudki kõige hullem, kuigi enamus käidud parkidest olid oma olemuselt ja ideestikult XIX sajandist. Eks see ole ka loomulik, sest paremini on säilinud ikka nooremad pargid...
 

Jelgava

| Üles |

 


 

Žagare

Järgmine | Eelmine | Üles
 

Lätlaste mõisaportaali pilis.lv reisijuht - The Routes inside Lithuania - kirjeldab Žagare ansamblit nii:


Žagarė is rich in both cultural and natural heritage. The town centre is an urban monument, owing to the fact that its street network dates back to the 16th Century, and due to its 19th Century red brick buildings. Count Narishkin Manor ensemble with its English-style park makes Žagarė even nicer. The Classicism palace was built in 1836-1865 and widely known for its luxury and splendor. (photo MU Zagare) Several other auxiliary buildings remain on the estate. In Lithuania, only Palanga City Park has greater plant variety than the park of Žagarė Manor. For many years, it remains one of the most splendid and architecturally interesting parks in Lithuania.

 
Unises pärastlõunas jätab Žagare mõisasüda rahuliku ja idüllilise mulje - mitte niivõrd väidetavalt nn tudori stiilis peahoone ümber koondunud suure (most splendid ;)) maastikupargi tõttu, vaid pigem naabruskonna pärast. Lapsed jalgratastel, vanamehed puude vilus istumas ning päikeselaigud tolmustel teejuppidel. Mõnus on jalutada ning tunda äratundmisrõõmu Kuphaldti poolt 1898 -1900 a. ümberkujundatud maalilisest maastikupargist, mille südamest siiski leiab üksikuid viiteid endisaegsele XVIII sajandi lõpu regulaarpargile. Pisut räämas kuid mitte käest lastud ning mitte liiga vuntsitud.

 

Žagare

| Üles |

 


 

Plinkšiu

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Jõudsime Plinkšiu mõisasse kahe suurema vihmahoo vahel. Žagare kaunis päikeseline kevadilm oli asendunud kauni vihmase kevadilmaga. Vihmast värske, hästi klassikaline inglise park lõhnas mulla ning pungade järele. Plinkšiu järve äärsele kõrgele kaldale ehitatud peahoone metallastmetega terrassilt oli kunagi avanenud järvele suurepärane vaade - kahjuks tänaseks suuresti kinni kasvanud. Ent suurejooneline esiväljak ja valdavakt XIX sajandi II poolel loodud pargist siit-sealt peahoonele avanevad vistad "töötavad" tänini.

Minu jaoks oli see park üks tripi ilusamaid elamusi.
 

Plinkšiu

| Üles |

 


 

Palanga

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Palanga  linn: vihmane, külm ja hooajaväliselt tühi - hoopis teised muljed, kui aasta tagasi.  Palanga park - seekord hommikuudune ja kaunis...
 

Palanga

| Üles |

 

Palanga mõis

| Üles |

 


 

Šveksna

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Šveksna park asub väikese samanimelise linnakese südames nagu roheline oaas. 1880-tel rajatud valget jahilossi ümbritseb segasiilis park, olles esifassaadi pool regulaarne ning tagaosas vabakujunduslik. Ansambli kinkis 1793.a. Katariina II oma ühele soosikule, Platon Zubovile. Ent pargi praegune ilme pärineb XIX saj. II poolest, kui park kuulus juba Pilateriste suguvõsale.

The Routes inside Lithuania kirjeldab Šveksna mõisaansamblit järgmiselt:


Švėkšna Manor was first mentioned in 1509. In 1820, Švėkšna Manor was divided between four sons of Jurgis Pliateris. This way, four individual estates were formed: Švėkšna, Vilkėnai, Stempliai and Gediminaičiai. A. Pliateris, the owner of Švėkšna Manor, was a senior officer in czar's palace in St. Petersburg, so he needed a luxurious palace to accommodate all the guests arriving to Švėkšna for feasting and hunting. That is why, in 1880, he built a splendid Genovefa (Genovaitė) Mansion surrounded by a spectacular park. The Mansion was also used for family fests (majovka).


Pargi balustraadid, trepid, vaasid ja skulptuurid on saanud korraliku uuendamise osaliseks. Ent õnneks ei ole sama juhtunud pargiga ning nii, eriti tibutavas vihmas, moodustavad park, kaunis, valge peahoone ja valged vaasid mõnusa ning romantilise terviku.
 

Šveksna

| Üles |

 


 

Vilkenas

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Kuna kogu reisi oli küsimuse all, kas Rebeka kuju Palangas on originaal või on see hoopis Vilkenase pargis, siis "usaldusväärne internett" ütleb seda:


""Rebeka" ("Woman Carrying Water"), by the French sculptor Hubert Louis-Noel, originally stood in the Vilkenas palace park (Silute region). The sculpture found its new home around 1983 and was restored by the Pranas Gudynas restoration and conservation center. A copy still stands in the Vilkenas park where the original used to be."

#daugenis. mch.mii.lt/
...


Kuidas iganes on tõde - Vilkenasi parki oli vahelduse mõttes mõnus avastada - pisut juba liiga palju hooldamata, kuid kevadiselt läbitav, õunapuud õieehtes ja järsku vanade elupuude ja põõsaste vahel, päris peidus - Rebeka! Samblane ning hall, kuid seda muljetavaldavam. Isegi kui Palanga pargis asub originaal, siis ehtsamana tundub see pisut räsitud koopia... Ja milline kivimüüridega kahelt poolt nõlva süvistatud peahoonele suunatud pärnaallee! Kivid müürist on kukkunud küll teele ja katnud selle, et jääb mulje nagu oleks keegi siin kividega keeglit mänginud ja siis, keset mängu, selle pooleli jätnud.
 

Vilkenas

| Üles |

 


 

Kelme

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Kelme mõisa kirjeldatakse selles asuva piirkondliku muuseumi kodulehel kui harvaesinevat barokset relikti Leedu provintsis (#menasdvaruose.lt...). Nii parkisime ootusärevalt - peaaegu, et ainuke barokne park sellel tripil - bussi ühe mõisa avara esiväljaku äärse kõrvalhoone ette, kus peeti poodi - see seltskond, kes poe ees jauras, tõotas ette "huvitavat" jalutuskäiku. Õnneks tuldi õlleraha manguma alles siis, kui bussi tagasi istusime.

Ent... Barokne oli mõisasüda küll, kaugvaates imposantne peahoone ning eriti suurejooneline väravahoone selle kõrval. Park on siiski arvatavasti juba nö üleminekuajast - pigem inglise kui prantsuse stiilis. Muljet rikkusid pargi ja peahoone vahelised eramajad - arvatavasti küll endistes mõisahoonetes, kuid ümbritsetuna igasugusest kilast-kolast siiski väga häirivad. Parki on küll elementaarselt hooldatud, kuid ühenduse puudumise tõttu peahoonega jätab see juhusliku ja mittemidagiütleva mulje.

Väravahoone ja peahoone lähivaates osutusid aga tutt-uuteks. Kõik oli ära täiesti "ära restaureeritud", kõik uus... Eriti naljaka mulje jättis restaureeritud tall - selle fotod leiab restaureerimiseeelselt ja järgselt allolevalt lingilt:

#norvegija.lt... Kelme- Manor-Barn- Brought-Back -to-Life/


Tundub, et selle hoone juures läks parandamisetuhinas kogemata vana hoone üldse kaotsi. Ja mis naljakas sammastik on hoone ette tekkinud? Vanast hoonest tundub alles olevat jäetud vaid mõned üksikud juhuslikud palgid. Vanu pilte ja uut talli võrreldes igatahes tekkis küll väga palju küsimusi.

Kuid ma ei vingu - vaated Kelme asula kohal kõrguvalt künkalt, millele juhuslikult mõisasüda kunagi rajati, olid sinna minekut väärt.

 

 

Kelme

| Üles |

 


 

Nemunase jõe orus

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Kümmekond aastat tagasi telkisime Doonau ääres, kusagil Budapesti ja Viini vahel. Ilm oli tookord ilus ja meil oli Egeri veini... Miks sellest siinkohal rääkima hakkasin? Sõit piki suursugust Nemunase jõeorgu oli nagu dejavu. Kelmest Panemune mõisani kulgesid väikesed teed põldude vahel, mis vihmavalingutes eriti muljet ei avaldanud, kuid maalilise muldkindlustustel paikneva maastikupargi keskel asuva Panemune mõisa jõudmisel sisenesime (minu jaoks) nagu teise riiki. Selles oli oma osa kindlasti XVI sajandist pärineval võimsal linnusel, kuid mitte vähem maalilisel jõeorul. Panemunest Raudone mõisa poole sõites lookleb tee kilomeetreid selle Leedu Doonau kaldal. Kevadvihmas ja hämarduvas õhtuvalguses oli see lihtsalt ilus.

Ilmselt need kokku ca 60 "jõeteed" minutit olid selle reisi naelaks minu jaoks...

Panemune ja Raudone kohta kirjutavad lätlased oma reisijuhis The Routes inside Lithuania järgmist:


Panemunė Castle was built in the early 17th century. It stands on a high hill, surrounded by a park. The castle is surrounded by a beautiful park with five dams and waterfalls in between. The castle carries more representative rather than defensive character. According to the legend, a tunnel connects the Castle with an opposite bank of Nemunas River. After 1831 revolt, the Castle was desolated. Only after the World War II it was preserved.
 

* * *


Raudonė was a royal manor until the 16th century. Raudonė Castle ensemble is one of the brightest examples of Renaissance architecture in Lithuania. During the World War II, its tower and part of its southern wing were destroyed. The Castle was rebuilt after the war and turned into a school. The tower is open for visitors to admire the beautiful valley of Nemunas River.
 

Vihm. maantee, jõgi...

| Üles |

 

Panemune

| Üles |

 

Raudone

| Üles |

 


 

Užtrakai (Trakų Vokė)

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Peale meeldivat öömaja Kaunases, mis suhteliselt odavast hinnast hoolimata üllatuslikult osutus Kaunase Reval Hotelliks (aga - ei olnud teenindust eesti keeles nagu näiteks Riias!) - no olin lasknud reserveerida odavaima koha linnas :))) - keerasime Elektrėnaist Trakai poole, eesmärgiga Užtrakai mõis ja Trakai linnus.

 

Užtrakai mõisa üle 80 ha suuruse pargi omanikeks oli nagu Palangaski Tyszkiewiczite suguvõsa, mistõttu maalilise maastikupargi autor - Edouard Francois Andre - ei ole üllatav  Siinkohal on paslik öelda, et Edouard Andre oli maastikuaednikuna üsna tuntud XX sajandi alguse Euroopas, kellelt on tellitud palju tuntud linna- ja erapargid üle Euroopa. Võib-olla üks tuntumaid on Sefton park Liverpoolis, mille plaan linnapargi etalonina ehtis mitmeid nõukaaegaseid maastikuarhitektuuriteooria raamatuid ning ka siinkirjutaja peab häbelikult tunnistama, et on olnud selle pargi plaanilahendusest omal ajal vaimustuses. Neorenesansslike joontega peahoone on loodud Poola arhitekti Josef Hussi poolt väidetavalt inspireerituna kaunist Varssavi Lazienki paleest [ vaade paleele ca 1800 - Zigmund Vogeli gravüür ].

 

Užtrakaisse sisse saamine ei olnud aga lihtne - turvameest, kes valvas ehitusplatsiks muutunud pargi üle, tuli pikka aega veenda selles, et me ei kavatse sügavatesse aukudesse kukkuda. Park oligi hoone lähiümbruses üles kaevatud. Peahoone oli taas saanud uue kuue - 2007.a. - sügisel, kui seal käisin, oli see just restaureerimise käigus maha põlenud. Parterite osa asemel olid augud, paigal vaid balustraadid, vaasid ja kujud. Samas - vaated Galve järvele ning pargi sügavusse suunduvatel vaatesihtidel olid alles ning säilivad "totaalse restaureerimise" kiuste ilmselt edaspidigi.

 

Ennelõunane aeg kulus Trakais - karaiitide palvelas, Trakai linnuses ning maiustades karaiidi rahvustoitudega...

 

Užtrakai

| Üles |

 

 

Trakai

| Üles |

 


 

Maailma lõpus

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Minu jaoks selle reisi teine ülivõrdes koht oli Norviliškes (Šalčininkų rajonas) - koht maailma lõpus. Naljakas on see, et vähem, kui 100 km kaugusel Vilniusest asub Valgevenesse sopistuv maatükk, mida olemuselt võis võrrelda mingi saarega. Sinna ainsal suunduval maanteel peatab auto piirikontroll ja siis - mitukümmend kilomeetrit tõelist päikesepaistelist kolhoosihõngulist külanostalgiat (Valgevene kultuurienklaav Leedus või Leedu geograafiline enklaav Valgevenes....). Eks see oli ka üks eesmärk. Otsisime lisaks mõisale muinsuskaitsealuseid külakesi, kuid leidsime hoopis mittemuinsuskaitsealused ja mitte vähem ehedaid. Ja mis keelt rääkis vanamemm, kellelt teed küsisin!

 

Norviliškes linnus - mõis - aga oli omaette koht - imposantne primitiivse chateau moodi arhailine ümberehitatud linnus väikese künka otsas, mida kahest küljest piirab Valgevene piir. XV sajandist pärinev mõisamaja, mille kõrval asub kirik ja kellatorn on läbi ajaloo olnud pikka aega kloostri teenistuses. Asudes täielikus kolkas pole olnud ilmselt väga palju huvi kellelgi seda tõsiselt ümber ehitada. Ääretult maaliline - vähemalt vaade esifassaadile - ning ääretult - ääretult rahulik...

 

Väikese vürtsi lisas see, et mõisamajas pidi algama pulm. Eks me jõudsime pisut varem enne pruuti-peigmeest. Kohalikud olid aga juba tee peale barrikaadi ehitanud ja meie bussi nähtavale ilmudes olid nad sunnitud üllatusest pikkade nägudega selle laiali tassima. Kui ära läksime, siis loodetavasti jõudsid nad selle taas üles ehitada...

 

Õhtuks Vilniusesse...
 

Teel maailma lõppu

| Üles |

 

Norviliškes

| Üles |

 

Dieveniškių istorinis regioninis parkas (Dievenišku rahvuspark) - külad

| Üles |

 


 

Šešuoleai
Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Viimase päeva hommik võttis vastu päikesepaistega Šešuoleai I pargi värava taga. XIX sajandi II poolel inglise maamõisate tellisarhitektuurist inspireeritud peahoone ning seda ümbritsev majandushoonete kompleks oli ilmselt üks terviklikumaid, mida sel reisil nägi. Kõik see meenutas pisut Moostet, kuid reljeef - kõrgete kallastega jõeorg, kuhu on paisutatud peegeltiik, oli aga hoopis mängulisem.

Vabakujuline ning isegi rõhutatult metsane park on peahoone vahetus ümbruses ajastuomaselt kujundatud regulaarsena - vähemasti viitavad sellele ulatusliku balustraadidega platvormid ning rosaarium. Peenrad ja skulptuurid on uued, rosaariumi vaasid tunduvad olevat siiski vanemad. Vaated tiigile ja teiselt poolt peahoonele on majesteetlikud...

Ent kogu selles ennelõunases idüllis avastan kaks häirivat asjaolu. Esiteks peahoone vastasnõlvale paigutatud valge pergola, mis lähedalt osutub tudisevaks jubedaks plekist butafooriaks, mis seisab (kõigub) narmendavate servadega kuiva kilebasseini kaldal... Imestades selle üle, mis kuri elukas pidi olema omanikku hammustanud sellise jõleduse parki paigutamiseks, kui jõudis kohale teine asi - väga omapärane tegevus tiiki ületaval kaarsillal. Kaugelt on näha, et meie bussi daamid ärevalt sillal tatsumas, Valdeko lamab sillal kõhuli ja Eero, kes viimseid hilpe seljast visates on juba hetke pärast kaelast saadik pruunikas, turbases vees. Me oleme ju erapargis - mis toimub?

Sellele, miks omanik kataloogi pergola parki installeeris ei õnnestu vastust saada, ent kui sillale jõuan, tuleb välja, et performance sillal toimus hoopis tiiki kukkunud prillide pärast...
 

Vilniuse hommik hotelliaknast

| Üles |

 

Šešuoleai
| Üles |

 


 

Taujenai

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Taunejaisse sisse sõites avaldavad muljet kaks asja - esiteks teel, mis Vilnius-Klaipeda maanteelt 25 km tagasi maha keeras, polnud ühtegi kurvi! Teiseks küla selgroo loovad klassitsistlik uhke portikusega kirik ning sellega teljeliselt seotud samasuguse uhke portikusega mõisahoone. Arvatavasti on omal ajal kirikut ja peahoonet ühendanud allee, mille ruumis lösutavad nüüd kolhoosniku-hruštsovkad ja pargivad T-150-d...

 

Taujenai mõisahoone ja park on rajatud 1802.a. Nagu Napoleon Orda Taujenai mõisa esiväljakut kujutavatelt joonistuselt ([ 1 ] [ 2 ]) näeb, on omal ajal olnud tegemist tõelise inglise pargiga - koos iseloomulike tagasihoidlike viidetega selle algallikate suunas. Hoone ning park on tänini imposantsed. Nii maja kui park on täiesti olemas. Et satume sinna taas kellegi pulmade ajal tundub kuuluvat selle reisi layoudi juurde. 

 

Siinkohal tahaks põgusalt paari sõnaga viidata Napoleon Ordale - aastatel 1807-1883 elanud pianistile ning heliloojale ja amatöörkunstnikule. Kunstnikuna võiks teda võrrelda meie Stavehageniga. Tema heliloomingu kohta ei oska küll midagi öelda (mis ei tähenda, et see oleks olematu, kuid võhikuna ilmselt ei tea sellest) ent Leedu mõisate kohta materjale otsides on jäänud mulje, et see Pinskist pärit mees on üles joonistanud vist küll suure osa Leedu, Poola ja Valgevene mõisatest, kuid reisinud ka Šveitsis, Prantsusmaal, Venemaal, Ukrainas ning teinud joonistusi ka sealt. Kohalikule pargiuurijale on tema joonistused ilmselt hindamatuks abimeheks. Napoleon Orda mõningaid kauneid akvarelle mõisatest ja kirikutest saab vaadata:

Jalutuskäik tiikidega liigendatud maastikupargis pärastlõunases päikesepaistes oli mõnus. XIX sajandil komponeeritud ruum, vaated ja atmosfäär, mida ei suutnud rikkuda isegi maitselage dekoor. Viimase osas tuleb öelda, et keegi on selle pargiga käitunud nagu vastutustundetu kosmeetik vana naisega - selle asemel, et välja tuua eale vastavat soliidsust ja väärikust, on võtnud paksu puudri, pumati ja jõleda juuksevärvi ning sellega ülevõõbatult muutnud kauni vanaproua klouniks. Maakividest robustselt laotud valgete skulptuuride, mis kahjuks pargi mastaape arvestades on proportsioonist väljas, alused, munakivist jalgteed, maitselage kataloogipurskkaev jne loovad halenaljaka katteloori, mis järjekordselt annab tunnistust sellest, kui pieteeditundeline on pargi restaureerimine. Jalutades Taujenai tagaväljaku puudesaludes meenus sügisel külastatud Läti Mežotne mõis - sama ajastu, sama stiil, umbes samal ajal uuendatud ja kui erinev tulemus...

 

Taunejai

| Üles |

 


 

Baisogala
Järgmine  | Eelmine | Üles
 

Baisogala mõis ja park - Taujenaile mõnusa kontrasina rahulik ja mitte liiga vuntsitud. Juba korduvalt eespool tsiteeritud pilis.lv reisijuht - The Routes inside Lithuania kirjeldab seda ansamblit nii:

 

"The palace of the Baisogala Manor is one of the most famous architectural monuments in Lithuania. The Classicism Manor ensemble was built by landowner's Komaras family in the period from mid 18th to early 20th century. There are 19 buildings remaining that form the Manor Estate ensemble. The most interesting ones are the central palace, the stables, a coach-house, a kitchen and a warehouse. The mill is attractive too, and 12-hectare park is among the most beautiful in Lithuania. In 1952, Lithuanian Institute of Animal Science was established in Baisogala Manor."

 

Inglise stiilis park jätab avastamisrõõmu, kuigi selle perifeersed osad ja tagaväljak on isegi pisut liiga võssa kasvanud. Ent esiväljaku vaated! Palmimaja ning pisut koomiliste nägudega lõvid esiväljaku sissesõidusillal, üle tiikide majandushoonetele, kitsad vaated läbi pargi ning pastoraalne (kuigi kolhoosilik) põllumaastik ümberringi... Ja - üsna jalutuskäigu lõpul, kui juhuslikult pöördun diagonaalis läbi pargi tagasi esiväljaku poole - ühel hetkel kusagilt ühe tiibhoone nurgalt üle siniste lilledega pargiaasale avaneb kevadrohelusest värelev vaade kulmineerudes valge vaasiga elupuude taustal...

 

Baisogala

| Üles |

 


 

Pakruojis

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

The Routes inside Lithuania kirjutab Pakurojsi mõisa kohta järgmist:


Pakruojis Pakruojis Manor Estate was built at the end of 17th century by Baron Wilhelm von Ropp. In terms of variety of buildings, this manor estate is the richest in Lithuania. There are 43 buildings in its 48.2-hectare territory. The Manor is surrounded by one of the most expressive scenic parks of the late Classicism. The park was planted in 1850s; its spaciousness allows estate buildings to stand out well. Pakruojis Manor Estate can be referred to as a museum under the open sky. Rich history of the Manor is presented to the tourists; they can visit the ballroom, the most gorgeous premise of the central palace, take a walk in the park. The most attractive building for the visitors is a remarkable five-arc bridge-dam, built in 1821 and restored in 2001. This only bridge of its kind in Europe offers extremely beautiful views.


Meie jaoks oli see Leedu mõisatripil kindlasti vääriline lõpp-punkt. Võimas kompleks, mis osalisest pihtasaamisest ja arvatavasti ka erinevatest omanikest hoolimata mõjub suurejoonelise tervikuna. Piki Kruoja ojale paisutatud paisjärve äärt kulgeb kaarekujuline park, mille kogupikkuseks pikisuunas on üle kilomeetri. Seejuures on muljetavaldav nii esiväljaku mastaapne hoonekompleks, kui tagaväljaku avar aas, mida piiravad puudegrupid ning paisjärvega paralleelselt kulgev allee. Viimane viib omaette kompleksina paikneva unikaalse sild-tammini, kust tagasi vaadates peahoone poole avaneb kaunis ja väga "inglisepargilik" vaade.

Bussi jõudes käib arutelu, et kas minna veel möödaminnes ka Ristimäele, ent nähtud pargi sundimatule ilule mõeldes jääb peale mõte, et tegelikult on Pakruojis täiesti sobiv lõpetus sellele reisile. Muud objektid - teine kord...
 

-

Pakurojis

| Üles |

 


 

Tagasi Tartus

Järgmine  | Eelmine | Üles
 

...Hulk aega peale südaööd koju jõudes otsustan rendibussi kasimise ja tankimise jätta varahommikuks. Selline väsimus on peal, et enne uinumist tundub Norviliškesis idanema hakanud mõte, minna vaatama järgmisena Valgevene šlahta residentse, täiesti küsitav... Hommikul, peale bussi üleandmist, maja ees trepil kohvi juues mõtlen, et kuidas sellised mõtted küll üldse tekkida saavad... Mõni nädal hiljem sain Minskist kirja, mis algas nii:
 

"...Хочу Вам с радостью сообщить, что по Вашей просьбе я нашёл несколько усадебно-парковых комплексов, которые смогли бы заинтересовать..."
 

| Üles |


 

Lisalugemist

Eelmine | Üles
 

 

Plinkšiu

| Üles |


Privaatsustingimused Kasutustingimused | Sitemap

 

Viimati täiendatud: 08 märts 2022

©Sulev Nurme 1997-2022. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved