Tripi kaart
|
Läti
mõisapargitripp
|
Leedu 2021 |
Läti-Leedu 2009
| Lisalugemist
|
Tagasi (reisikirjad) |
Proloog
Järgmine
Leedu mõisapargiekspeditsioon
13.-16.05.2010
Šveksna
17.03.2010 kirjutasin ma lugupeetud mõttekaaslastele:
Kuulge, see talv ajab hulluks! Seagripi, tööpuuduse ja üldise masenduse
vastu võitlemine on mõttetu ning asjatu energiakulu. Seetõttu on kõige
mõistlikum võtta eeskuju Boccaccio tegelastelt ning mitte lasta end
sellest häirida - pidutsegem!
"...Vältides nagu surma teiste halba eeskuju, läheksime siit
korralikult maale, oma mõisatesse ja anduksime seal mõistlikkuse piirist
üle astumata meelelahutustele, rõõmudele ja lõbustustele... Seal kuuleme
linnulaulu, näeme haljendavaid künkaid ja aasu, põldusid, millel vili
merena lainetab, tuhat liiki puid, hoopis avaramat taevast... mida on
küll palju mõnusam vaadata, kui meie tühjaks jäänud linnamüüre..."
Nii ütles Pampinea AD 1348, kui Firenzes möllas
katk...
Sügiseste Läti mõisaparkide kõrvale
võiks nüüd minna kevadisi Leedu parke vaatama... Miks mitte seda teha
13.-16.05. 2010...
Niisiis...
Fotod Sulev Nurme
Šešuoleai
|
Üles |
|
|
Üles |
|
Jelgava
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Tegelikult ei olnud plaani minna vaatama Jelgava
lossi - ridamisi tulekahjusid ja sõjapurustusi ning paarisaja aasta
jooksul ei ole sellest Rastrelli meistritöö algsest kujust jätnud rohkem
alles, kui keldriaknad ning palee juurde rajatud park. Park ei ole
ajastuomaselt tüüpiline barokk - see paikneb endise kindluse
bastionitel, ning läbi ajaliste transformatsioonide ei ole enam nii
vinge, et selle pärast eksta Lätti minna. Ent tee meie päris esimesse
sihtkohta - Žagare mõisa viis Jelgavast mööda - miks mitte siis vana
tutvust pisut uuendada.
Niisiis - ekspeditsioon on alanud. Järgmised 4 päeva ja tosinajagu
mõisaparke erinevatest ajastutest ning erinevas seisundis - loomulikult
olid valiku aluseks "most splendid parks in Lithuania"... Selle viimase
määratluse osas oli parkide valikul ning marsruudi tegemisel tõsiseid
probleeme, sest erinevalt Lätist, mille kohta on olemas Ivar Saki
Lätimaa mõisate reisijuht, Läti parkide kohta on olemas ka mitmeid
raamatuid, ning üsna rikkalikult ileidub nfot kasvõi portaalis
#pilis.lv/,
siis Leedu kohta kahjuks netist erilist infot (vähemalt inglisekeelset)
ei leia. Raamatutest - mida kindlasti on rohkem olemas - oli mul
kasutada tripi eel vaid üks pildialbum. Tõsi, ka Leedu mõisate kohta on
omaette portaal
#musupaveldas.lt/lt, kuid see
on üsna puudulik info poolest ja - Leedule väga omaselt - suuresti vaid
leedukeelne.
Kõigest hoolimata sai selle põhjal, mis oli, pisut eeltööd tehtud ning
valitud umbes viiekümne pargikandidaadi hulgast põhimõttel, et iga
objekt oleks pargi ja ansambli osas siiski terviklik ja säilinud ning
mingis mõttes teiste hulgast eristuv. Takkajärgi - ei saanudki kõige
hullem, kuigi enamus käidud parkidest olid oma olemuselt ja ideestikult
XIX sajandist. Eks see ole ka loomulik, sest paremini on säilinud ikka
nooremad pargid...
Jelgava
|
Üles |
|
Žagare
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Lätlaste
mõisaportaali pilis.lv reisijuht - The Routes
inside Lithuania - kirjeldab Žagare ansamblit nii:
Žagarė is rich in both cultural and natural heritage. The town centre
is an urban monument, owing to the fact that its street network dates
back to the 16th Century, and due to its 19th Century red brick
buildings. Count Narishkin Manor ensemble with its English-style park
makes Žagarė even nicer. The Classicism palace was built in 1836-1865
and widely known for its luxury and splendor. (photo MU Zagare) Several
other auxiliary buildings remain on the estate. In Lithuania, only
Palanga City Park has greater plant variety than the park of Žagarė
Manor. For many years, it remains one of the most splendid and
architecturally interesting parks in Lithuania.
Unises pärastlõunas jätab Žagare mõisasüda rahuliku ja idüllilise mulje
- mitte niivõrd väidetavalt nn tudori stiilis peahoone ümber koondunud
suure (most splendid ;)) maastikupargi tõttu, vaid pigem
naabruskonna pärast. Lapsed jalgratastel, vanamehed puude vilus istumas
ning päikeselaigud tolmustel teejuppidel. Mõnus on jalutada ning tunda
äratundmisrõõmu Kuphaldti poolt 1898 -1900 a. ümberkujundatud
maalilisest maastikupargist, mille südamest siiski leiab üksikuid
viiteid endisaegsele XVIII sajandi lõpu regulaarpargile. Pisut räämas
kuid mitte käest lastud ning mitte liiga vuntsitud.
Žagare
|
Üles |
|
Plinkšiu
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Jõudsime Plinkšiu mõisasse kahe suurema vihmahoo
vahel. Žagare kaunis päikeseline kevadilm oli asendunud kauni vihmase
kevadilmaga. Vihmast värske, hästi klassikaline inglise park lõhnas
mulla ning pungade järele. Plinkšiu järve äärsele kõrgele kaldale
ehitatud peahoone metallastmetega terrassilt oli kunagi avanenud järvele
suurepärane vaade - kahjuks tänaseks suuresti kinni kasvanud. Ent
suurejooneline esiväljak ja valdavakt XIX sajandi II poolel loodud
pargist siit-sealt peahoonele avanevad vistad "töötavad" tänini.
Minu jaoks oli see park üks tripi ilusamaid elamusi.
Plinkšiu
|
Üles |
|
Palanga
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Palanga linn: vihmane, külm ja
hooajaväliselt tühi -
hoopis teised muljed, kui aasta tagasi.
Palanga park - seekord hommikuudune ja
kaunis...
Palanga
|
Üles |
Palanga mõis
|
Üles |
|
Šveksna
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Šveksna park asub väikese samanimelise linnakese
südames nagu roheline oaas. 1880-tel rajatud valget jahilossi ümbritseb
segasiilis park, olles esifassaadi pool regulaarne ning tagaosas
vabakujunduslik. Ansambli kinkis 1793.a. Katariina II oma ühele
soosikule,
Platon Zubovile. Ent pargi praegune
ilme pärineb XIX saj. II poolest, kui park kuulus juba Pilateriste
suguvõsale.
The Routes inside Lithuania kirjeldab
Šveksna mõisaansamblit järgmiselt:
Švėkšna Manor was first mentioned in 1509. In 1820, Švėkšna Manor was
divided between four sons of Jurgis Pliateris. This way, four individual
estates were formed: Švėkšna, Vilkėnai, Stempliai and Gediminaičiai. A.
Pliateris, the owner of Švėkšna Manor, was a senior officer in czar's
palace in St. Petersburg, so he needed a luxurious palace to accommodate
all the guests arriving to Švėkšna for feasting and hunting. That is why,
in 1880, he built a splendid Genovefa (Genovaitė) Mansion surrounded by
a spectacular park. The Mansion was also used for family fests (majovka).
Pargi balustraadid, trepid, vaasid ja skulptuurid on saanud korraliku
uuendamise osaliseks. Ent õnneks ei ole sama juhtunud pargiga ning nii,
eriti tibutavas vihmas, moodustavad park, kaunis, valge peahoone ja
valged vaasid mõnusa ning romantilise terviku.
Šveksna
|
Üles |
|
Vilkenas
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Kuna kogu reisi oli küsimuse all, kas Rebeka kuju
Palangas on originaal või on see hoopis Vilkenase pargis, siis
"usaldusväärne internett" ütleb seda:
""Rebeka" ("Woman Carrying Water"), by the French sculptor Hubert
Louis-Noel, originally stood in the Vilkenas palace park (Silute region).
The sculpture found its new home around 1983 and was restored by the
Pranas Gudynas restoration and conservation center. A copy still stands
in the Vilkenas park where the original used to be."
#daugenis. mch.mii.lt/...
Kuidas iganes on tõde - Vilkenasi parki oli vahelduse mõttes mõnus
avastada - pisut juba liiga palju hooldamata, kuid kevadiselt läbitav,
õunapuud õieehtes ja järsku vanade elupuude ja põõsaste vahel, päris
peidus - Rebeka! Samblane ning hall, kuid seda muljetavaldavam. Isegi
kui Palanga pargis asub originaal, siis ehtsamana tundub see pisut
räsitud koopia... Ja milline kivimüüridega kahelt poolt nõlva süvistatud
peahoonele suunatud pärnaallee! Kivid müürist on kukkunud küll teele ja
katnud selle, et jääb mulje nagu oleks keegi siin kividega keeglit
mänginud ja siis, keset mängu, selle pooleli jätnud.
Vilkenas
|
Üles |
|
Kelme
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Kelme mõisa kirjeldatakse selles asuva
piirkondliku muuseumi kodulehel kui harvaesinevat barokset relikti Leedu
provintsis (#menasdvaruose.lt...).
Nii parkisime ootusärevalt - peaaegu, et ainuke barokne park sellel
tripil - bussi ühe mõisa avara esiväljaku äärse kõrvalhoone ette, kus
peeti poodi - see seltskond, kes poe ees jauras, tõotas ette "huvitavat"
jalutuskäiku. Õnneks tuldi õlleraha manguma alles siis, kui bussi tagasi
istusime.
Ent... Barokne oli mõisasüda küll, kaugvaates imposantne peahoone ning
eriti suurejooneline väravahoone selle kõrval. Park on siiski
arvatavasti juba nö üleminekuajast - pigem inglise kui prantsuse
stiilis. Muljet rikkusid pargi ja peahoone vahelised eramajad -
arvatavasti küll endistes mõisahoonetes, kuid ümbritsetuna igasugusest
kilast-kolast siiski väga häirivad. Parki on küll elementaarselt
hooldatud, kuid ühenduse puudumise tõttu peahoonega jätab see juhusliku
ja mittemidagiütleva mulje.
Väravahoone ja peahoone lähivaates osutusid aga tutt-uuteks. Kõik oli
ära täiesti "ära restaureeritud", kõik uus... Eriti naljaka mulje jättis
restaureeritud tall - selle fotod leiab restaureerimiseeelselt ja
järgselt allolevalt lingilt:
#norvegija.lt... Kelme- Manor-Barn- Brought-Back -to-Life/
Tundub, et selle hoone juures läks parandamisetuhinas kogemata vana
hoone üldse kaotsi. Ja mis naljakas sammastik on hoone ette tekkinud?
Vanast hoonest tundub alles olevat jäetud vaid mõned üksikud juhuslikud
palgid. Vanu pilte ja uut talli võrreldes igatahes tekkis küll väga
palju küsimusi.
Kuid ma ei vingu - vaated Kelme asula kohal kõrguvalt künkalt, millele
juhuslikult mõisasüda kunagi rajati, olid sinna minekut väärt.
Kelme
|
Üles |
|
Nemunase jõe orus
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Kümmekond aastat tagasi telkisime Doonau ääres,
kusagil Budapesti ja Viini vahel. Ilm oli tookord ilus ja meil oli Egeri
veini... Miks sellest siinkohal rääkima hakkasin? Sõit piki suursugust
Nemunase jõeorgu oli nagu dejavu. Kelmest
Panemune mõisani kulgesid väikesed teed
põldude vahel, mis vihmavalingutes eriti muljet ei avaldanud, kuid
maalilise muldkindlustustel paikneva maastikupargi keskel asuva Panemune
mõisa jõudmisel sisenesime (minu jaoks) nagu teise riiki. Selles oli oma
osa kindlasti XVI sajandist pärineval võimsal linnusel, kuid mitte vähem
maalilisel jõeorul. Panemunest
Raudone mõisa poole sõites lookleb tee
kilomeetreid selle Leedu Doonau kaldal. Kevadvihmas ja hämarduvas
õhtuvalguses oli see lihtsalt ilus.
Ilmselt need kokku ca 60 "jõeteed" minutit olid selle reisi naelaks minu
jaoks...
Panemune ja Raudone kohta kirjutavad lätlased oma reisijuhis
The Routes inside Lithuania järgmist:
Panemunė Castle was built in the early 17th century. It stands on a
high hill, surrounded by a park. The castle is surrounded by a beautiful
park with five dams and waterfalls in between. The castle carries more
representative rather than defensive character. According to the legend,
a tunnel connects the Castle with an opposite bank of Nemunas River.
After 1831 revolt, the Castle was desolated. Only after the World War II
it was preserved.
* * *
Raudonė was a royal manor until the 16th century. Raudonė Castle
ensemble is one of the brightest examples of Renaissance architecture in
Lithuania. During the World War II, its tower and part of its southern
wing were destroyed. The Castle was rebuilt after the war and turned
into a school. The tower is open for visitors to admire the beautiful
valley of Nemunas River.
Vihm. maantee, jõgi...
|
Üles |
Panemune
|
Üles |
Raudone
|
Üles |
|
Užtrakai (Trakų Vokė)
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Peale meeldivat öömaja Kaunases, mis suhteliselt
odavast hinnast hoolimata üllatuslikult osutus Kaunase Reval Hotelliks (aga - ei
olnud teenindust eesti keeles nagu näiteks Riias!) - no olin lasknud
reserveerida odavaima koha linnas :))) - keerasime
Elektrėnaist
Trakai
poole, eesmärgiga Užtrakai mõis ja Trakai linnus.
Užtrakai mõisa üle 80 ha suuruse pargi omanikeks
oli nagu Palangaski Tyszkiewiczite suguvõsa, mistõttu maalilise maastikupargi
autor -
Edouard Francois Andre - ei ole üllatav Siinkohal on paslik öelda, et
Edouard Andre oli maastikuaednikuna üsna tuntud XX sajandi alguse Euroopas,
kellelt on tellitud palju tuntud linna- ja erapargid üle Euroopa. Võib-olla üks
tuntumaid on
Sefton park
Liverpoolis, mille plaan linnapargi etalonina ehtis mitmeid nõukaaegaseid
maastikuarhitektuuriteooria raamatuid ning ka siinkirjutaja peab häbelikult
tunnistama, et on olnud selle pargi plaanilahendusest omal ajal vaimustuses.
Neorenesansslike joontega peahoone on loodud Poola arhitekti
Josef Hussi
poolt väidetavalt inspireerituna kaunist Varssavi
Lazienki
paleest
[ vaade paleele ca 1800 - Zigmund Vogeli gravüür ].
Užtrakaisse sisse saamine ei olnud aga lihtne -
turvameest, kes valvas ehitusplatsiks muutunud pargi üle, tuli pikka aega veenda
selles, et me ei kavatse sügavatesse aukudesse kukkuda. Park oligi hoone
lähiümbruses üles kaevatud. Peahoone oli taas saanud uue kuue - 2007.a. -
sügisel, kui seal käisin, oli see just restaureerimise käigus maha põlenud.
Parterite osa asemel olid augud, paigal vaid balustraadid, vaasid ja kujud.
Samas - vaated Galve järvele ning pargi sügavusse suunduvatel vaatesihtidel olid
alles ning säilivad "totaalse restaureerimise" kiuste ilmselt edaspidigi.
Ennelõunane aeg kulus Trakais -
karaiitide
palvelas,
Trakai linnuses
ning maiustades karaiidi rahvustoitudega...
Užtrakai
|
Üles |
Trakai
|
Üles |
|
Maailma lõpus
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Minu jaoks selle reisi teine ülivõrdes koht oli
Norviliškes (Šalčininkų
rajonas) - koht maailma lõpus. Naljakas on see, et vähem, kui 100 km kaugusel
Vilniusest asub Valgevenesse sopistuv maatükk, mida olemuselt võis võrrelda
mingi saarega. Sinna ainsal suunduval maanteel peatab auto piirikontroll ja siis
- mitukümmend kilomeetrit tõelist päikesepaistelist kolhoosihõngulist
külanostalgiat (Valgevene kultuurienklaav Leedus või Leedu geograafiline enklaav
Valgevenes....). Eks see oli ka üks eesmärk. Otsisime lisaks mõisale
muinsuskaitsealuseid külakesi, kuid leidsime hoopis mittemuinsuskaitsealused ja
mitte vähem ehedaid. Ja mis keelt rääkis vanamemm, kellelt teed küsisin!
Norviliškes linnus
- mõis - aga oli omaette koht - imposantne primitiivse chateau
moodi arhailine ümberehitatud linnus väikese künka otsas, mida kahest küljest
piirab Valgevene piir. XV sajandist pärinev mõisamaja, mille kõrval asub kirik
ja kellatorn on läbi ajaloo olnud pikka aega kloostri teenistuses. Asudes
täielikus kolkas pole olnud ilmselt väga palju huvi kellelgi seda tõsiselt ümber
ehitada. Ääretult maaliline - vähemalt vaade esifassaadile - ning ääretult -
ääretult rahulik...
Väikese vürtsi lisas see, et mõisamajas pidi
algama pulm. Eks me jõudsime pisut varem enne pruuti-peigmeest. Kohalikud olid
aga juba tee peale barrikaadi ehitanud ja meie bussi nähtavale ilmudes olid nad
sunnitud üllatusest pikkade nägudega selle laiali tassima. Kui ära läksime, siis
loodetavasti jõudsid nad selle taas üles ehitada...
Õhtuks Vilniusesse...
Teel maailma lõppu
|
Üles |
Norviliškes
|
Üles |
Dieveniškių istorinis regioninis parkas (Dievenišku rahvuspark) - külad
|
Üles |
#Dieveni... Historinis regioninis_parkas
#Dininkai_rajono savivaldyba
|
Šešuoleai
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Viimase päeva hommik võttis vastu päikesepaistega
Šešuoleai I pargi värava taga. XIX sajandi II poolel inglise maamõisate
tellisarhitektuurist inspireeritud peahoone ning seda ümbritsev
majandushoonete kompleks oli ilmselt üks terviklikumaid, mida sel reisil
nägi. Kõik see meenutas pisut Moostet, kuid reljeef - kõrgete kallastega
jõeorg, kuhu on paisutatud peegeltiik, oli aga hoopis mängulisem.
Vabakujuline ning isegi rõhutatult metsane park on peahoone vahetus
ümbruses ajastuomaselt kujundatud regulaarsena - vähemasti viitavad
sellele ulatusliku balustraadidega platvormid ning rosaarium. Peenrad ja
skulptuurid on uued, rosaariumi vaasid tunduvad olevat siiski vanemad.
Vaated tiigile ja teiselt poolt peahoonele on majesteetlikud...
Ent kogu selles ennelõunases idüllis avastan kaks häirivat asjaolu.
Esiteks peahoone vastasnõlvale paigutatud valge pergola, mis lähedalt
osutub tudisevaks jubedaks plekist butafooriaks, mis seisab (kõigub)
narmendavate servadega kuiva kilebasseini kaldal... Imestades selle üle,
mis kuri elukas pidi olema omanikku hammustanud sellise jõleduse parki
paigutamiseks, kui jõudis kohale teine asi - väga omapärane tegevus
tiiki ületaval kaarsillal. Kaugelt on näha, et meie bussi daamid ärevalt
sillal tatsumas, Valdeko lamab sillal kõhuli ja Eero, kes viimseid hilpe
seljast visates on juba hetke pärast kaelast saadik pruunikas, turbases
vees. Me oleme ju erapargis - mis toimub?
Sellele, miks omanik kataloogi pergola parki installeeris ei õnnestu
vastust saada, ent kui sillale jõuan, tuleb välja, et performance
sillal toimus hoopis tiiki kukkunud prillide pärast...
Vilniuse hommik hotelliaknast
|
Üles |
Šešuoleai
|
Üles |
|
Taujenai
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Taunejaisse sisse sõites avaldavad muljet kaks
asja - esiteks teel, mis Vilnius-Klaipeda maanteelt 25 km tagasi maha keeras,
polnud ühtegi kurvi! Teiseks küla selgroo loovad klassitsistlik uhke portikusega
kirik ning sellega teljeliselt seotud samasuguse uhke portikusega mõisahoone.
Arvatavasti on omal ajal kirikut ja peahoonet ühendanud allee, mille ruumis
lösutavad nüüd kolhoosniku-hruštsovkad ja pargivad T-150-d...
Taujenai mõisahoone ja park on rajatud 1802.a.
Nagu
Napoleon Orda
Taujenai mõisa
esiväljakut kujutavatelt joonistuselt ([
1 ] [
2 ]) näeb, on omal ajal olnud tegemist tõelise inglise pargiga - koos
iseloomulike tagasihoidlike viidetega selle algallikate
suunas. Hoone ning park on tänini imposantsed. Nii maja kui park on täiesti
olemas. Et satume sinna taas kellegi pulmade ajal tundub kuuluvat selle reisi
layoudi juurde.
Siinkohal tahaks põgusalt paari sõnaga viidata
Napoleon Ordale
- aastatel 1807-1883 elanud pianistile ning heliloojale ja
amatöörkunstnikule. Kunstnikuna võiks teda võrrelda meie Stavehageniga. Tema
heliloomingu kohta ei oska küll midagi öelda (mis ei tähenda, et see oleks
olematu, kuid võhikuna ilmselt ei tea sellest) ent Leedu mõisate kohta materjale
otsides on jäänud mulje, et see Pinskist pärit mees on üles joonistanud vist
küll suure osa Leedu, Poola ja Valgevene mõisatest, kuid reisinud ka Šveitsis,
Prantsusmaal, Venemaal, Ukrainas ning teinud joonistusi ka sealt. Kohalikule pargiuurijale
on tema joonistused ilmselt hindamatuks abimeheks. Napoleon Orda mõningaid
kauneid akvarelle mõisatest ja kirikutest saab vaadata:
Jalutuskäik tiikidega liigendatud maastikupargis
pärastlõunases päikesepaistes oli mõnus. XIX sajandil komponeeritud ruum, vaated
ja atmosfäär, mida ei suutnud rikkuda isegi maitselage dekoor. Viimase osas
tuleb öelda, et keegi on selle pargiga käitunud nagu vastutustundetu kosmeetik
vana naisega - selle asemel, et välja tuua eale vastavat soliidsust
ja väärikust, on võtnud paksu puudri, pumati ja jõleda juuksevärvi ning sellega
ülevõõbatult muutnud kauni vanaproua klouniks. Maakividest robustselt laotud
valgete skulptuuride, mis kahjuks pargi mastaape arvestades on proportsioonist
väljas, alused, munakivist jalgteed, maitselage kataloogipurskkaev jne loovad
halenaljaka katteloori, mis järjekordselt annab tunnistust sellest, kui
pieteeditundeline on pargi restaureerimine. Jalutades Taujenai tagaväljaku
puudesaludes meenus sügisel külastatud Läti
Mežotne mõis - sama ajastu, sama stiil, umbes
samal ajal uuendatud ja kui erinev tulemus...
Taunejai
|
Üles |
|
Baisogala
Järgmine |
Eelmine |
Üles
Baisogala
mõis ja park - Taujenaile mõnusa kontrasina rahulik ja mitte liiga vuntsitud.
Juba korduvalt eespool tsiteeritud
pilis.lv
reisijuht -
The Routes inside Lithuania
kirjeldab seda ansamblit nii:
"The palace of the Baisogala Manor is one of
the most famous architectural monuments in Lithuania. The Classicism Manor
ensemble was built by landowner's Komaras family in the period from mid 18th
to early 20th century. There are 19 buildings remaining that form the Manor
Estate ensemble. The most interesting ones are the central palace, the
stables, a coach-house, a kitchen and a warehouse. The mill is attractive
too, and 12-hectare park is among the most beautiful in Lithuania. In 1952,
Lithuanian Institute of Animal Science was established in Baisogala Manor."
Inglise stiilis park jätab avastamisrõõmu, kuigi
selle perifeersed osad ja tagaväljak on isegi pisut liiga võssa kasvanud. Ent
esiväljaku vaated! Palmimaja ning pisut koomiliste nägudega lõvid esiväljaku
sissesõidusillal, üle tiikide majandushoonetele, kitsad vaated läbi pargi ning
pastoraalne (kuigi kolhoosilik) põllumaastik ümberringi... Ja - üsna
jalutuskäigu lõpul, kui juhuslikult pöördun diagonaalis läbi pargi tagasi
esiväljaku poole - ühel hetkel kusagilt ühe tiibhoone nurgalt üle siniste
lilledega pargiaasale avaneb kevadrohelusest värelev vaade kulmineerudes valge vaasiga elupuude
taustal...
Baisogala
|
Üles |
|
Pakruojis
Järgmine |
Eelmine |
Üles
The Routes inside Lithuania kirjutab
Pakurojsi mõisa kohta järgmist:
Pakruojis Pakruojis Manor Estate was built at the end of 17th century
by Baron Wilhelm von Ropp. In terms of variety of buildings, this manor
estate is the richest in Lithuania. There are 43 buildings in its
48.2-hectare territory. The Manor is surrounded by one of the most
expressive scenic parks of the late Classicism. The park was planted in
1850s; its spaciousness allows estate buildings to stand out well.
Pakruojis Manor Estate can be referred to as a museum under the open sky.
Rich history of the Manor is presented to the tourists; they can visit
the ballroom, the most gorgeous premise of the central palace, take a
walk in the park. The most attractive building for the visitors is a
remarkable five-arc bridge-dam, built in 1821 and restored in 2001. This
only bridge of its kind in Europe offers extremely beautiful views.
Meie jaoks oli see Leedu mõisatripil kindlasti vääriline lõpp-punkt.
Võimas kompleks, mis osalisest pihtasaamisest ja arvatavasti ka
erinevatest omanikest hoolimata mõjub suurejoonelise tervikuna. Piki
Kruoja ojale paisutatud paisjärve äärt kulgeb kaarekujuline park, mille
kogupikkuseks pikisuunas on üle kilomeetri. Seejuures on muljetavaldav
nii esiväljaku mastaapne hoonekompleks, kui tagaväljaku avar aas, mida
piiravad puudegrupid ning paisjärvega paralleelselt kulgev allee.
Viimane viib omaette kompleksina paikneva unikaalse sild-tammini, kust
tagasi vaadates peahoone poole avaneb kaunis ja väga "inglisepargilik"
vaade.
Bussi jõudes käib arutelu, et kas minna veel möödaminnes ka Ristimäele,
ent nähtud pargi sundimatule ilule mõeldes jääb peale mõte, et
tegelikult on Pakruojis täiesti sobiv lõpetus sellele reisile. Muud
objektid - teine kord...
-
Pakurojis
|
Üles |
|
Tagasi Tartus
Järgmine |
Eelmine |
Üles
...Hulk aega peale südaööd koju jõudes otsustan
rendibussi kasimise ja tankimise jätta varahommikuks. Selline väsimus on
peal, et enne uinumist tundub Norviliškesis idanema hakanud mõte, minna
vaatama järgmisena Valgevene šlahta residentse, täiesti küsitav...
Hommikul, peale bussi üleandmist, maja ees trepil kohvi juues mõtlen, et
kuidas sellised mõtted küll üldse tekkida saavad... Mõni nädal hiljem
sain Minskist kirja, mis algas nii:
"...Хочу Вам с радостью сообщить, что по Вашей
просьбе я нашёл несколько усадебно-парковых комплексов, которые смогли
бы заинтересовать..."
|
Üles |
|
Lisalugemist
Eelmine |
Üles
Plinkšiu
|
Üles |
|
|